Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

85234

Esinejad ja korraldajad, foto Lakewoodi Eesti Maja Facebooki lehelt.

Eesti Vabariigi aktuste nädalavahetus jätkus pühapäeval, kui tähistati vabariigi sünnipäeva Lakewoodis, New Jersey’s.


Mõnus ja päikesepaisteline ilm meelitas hulga rahvast talveunest välja kohtumisele Lakewoodis. Juba kell 1 pl oli maja avatud ja suupisted ja joogid saadaval kohvikus. Suures saalis seisid kaunilt ehitud lauad, kus enamik kohti oli juba kinni pandud. Rahvas ajas mõnusalt juttu, köögist tulid juba hea õhtusöögi lõhnad ja siin-seal võis näha korraldajaid ja osalejaid viimaseid asju paika panemas ja ettevalmistusi tegemas.


Pidulik aktus algas mõni minut peale kell kahte lippude defileega. Lippurid olid kaunilt ja rahvuslikult riietatud Lakewoodi Eesti Kooli õpilased Tom Vija ja Brianna DeShaw. Kui lipud olid kohtadel, tõusid rahvas püsti, et ühiselt laulda USA hümni Luule Prima klaveri saatel.

 

87289

Lippude defilee – Tom Vija ja Brianna DeShaw. Foto: Helica DeShaw


Siis astus kõnepulti diakon Kalju Ets, kes esitas piiskop Toomas Vaga saadetud palvuse. Ets palus Jumala õnnistust kokkutulnud rahvale ja lõpuks tegi ka lühikese palvuse inglise keeles.


Järgmisena tõusis LEÜ juhatuse liige ja teadustaja Ilmar Vanderer. Ta meenutas et vabadus ei ole prii ja pakkus järgneva sõnavõtu langenute mälestamise ja veteranide austamise puhul:

 

“Eesti maad ja rahvast tabas traagiline saatus vabaduse kaotuses ja Eesti okupeerimises. Kuni tänaseni pole teada täpset kommunismi vastases võitluses võidelnud, langenud ja kannatanud eestlaste arvu. Täna austame kõiki, kes on teeninud, võidelnud ja langenud Eesti eest. Samuti austame kõiki Eesti veterane ning langenuid, kes võitlesid kommunismi leviku vastu.”


Ta palus kõigil, kes olid teeninud sõjaväes, kas Ameerikas, Eestis või mujal, tõusta tunnustuseks. Samuti palus kõigil hetkeks tõusta, et austada ja mälestada sangareid ning lahkunuid, kelle hulgas on nüüd ka kauaaegsed Lakewoodi Eesti Ühingu esimehed ja USA sõjaväe veteranid Priit Parming ja Tõnu Vanderer.


Avasõnas tervitas LEÜ esinaine Helica DeShaw rahvast ühingu nimel ja toonitas isamaa saatuse ja heaolu tähtsust. Pr DeShaw märkis, et parim kink Eestile on meie kultuuri hoidmine ja edasiviimine Lakewoodis. Ta jutustas, kuidas ta Ameerika sõbranna järjest kinnitab, et eestlased on õnneseened, sest nendel on oma kombed, tavad, traditsioonid, rahvarõivad ja keel kultuuriliseks tagataustaks.


Eesti Vabariigi esindajana tervitas kokkutulnuid EV peakonsul New Yorgis pr Kairi Künka. Ta meenutas, kuidas eestlased on läbi elanud paremad ja raskemad ajad, milles pole nende usk ega lootus kahanenud. Künka kirjeldas, kuidas Eestis erineval moel meenutati Tartu rahulepingu sõlmimist, millest sel aastal möödus 100 aastat, ja arutledes selle tähtsuse üle vahendas välisministri Urmas Reinsalu sõnu, kes leidis et tänased olulised küsimused on samad, kui 100 aastat tagasi – “kuidas tagada, et rahvusvaheline suhtlus põhineks rahvusvahelisel õigusel ja kokkulepetel.”


Samuti puudutas Künka rahvaste ja riikide ühtsuse ja koostöö teemat ja mainis, et transatlantilised suhted on täna olulisemad kui kunagi varem. Toonitas, et Eesti valimine ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020-2021 on märk meie diplomaatia küpsusest. Samuti pühendub Eesti riik nüüd olulistele kliimaküsimustele ja eriti nende tagajärgedele nii omal maal, Põhja-Euroopas kui üle maailma.


Viimasena tuletas kõneleja meelde et 2020. aasta on digikultuuriaasta, ja kiitis “Eesti kogukondade panust eesti keele ja kultuuri hoidmisel ning edasikandmisel lastele ja lastelastele, eriti Eesti Majad, koolid, seltsid ja organisatsioonid, mis on asendamatuks lüliks meie rahva kestvusel ja kultuuri säilitamisel.” Teatas et eelmise aasta juunis moodustas valitsus ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, mida juhib rahvastikuminister. Künka tuletas meelde et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed, kellele on Eesti uueks koduks kas lühi- või pikaajaliselt peavad tundma, et ka nemad on oodatud.


Peale peakonsuli kõnet astusid lavale Lakewoodi Eesti Kooli lapsed ja nendega koos lauldi ühiselt laulu “Eesti lipp” Luule Prima klaveri saatel.


Järgmisena deklameeris Lakewoodi Eesti Kooli õpilane Tom Vija luuletuse “Emakeel”, mis kirjeldas emakeele tähtsust ja puudutas mitut teemat, nagu keele tähtsus eesti laulus, laenatud sõnad keele toeks, ja erinevate murrakute tähtsusest. “Emakeel must läbi voolab / nagu Emajõgi lookleb… vaikselt hiilisid mu ellu / nüüd ma kuulun ikka sulle… emakeelel kaunis kõla / laulma paneb iga sõna… laenama sa palju pead / kuid need on vaid väiksed vead… tunne uhkust selle üle / kuidas kõlab sinu kõne…”


Esimene aktuse kõneleja oli dr Kersti Linask, kes on raku- ja molekulaarbioloog, ja Professor Emeritus University of South Florida, Morsani College of Medicine’is. Dr Linask kõneles oma kogemustest 2012. a. sügisel Fullbright’i külalisprofessorina Tartu Ülikoolis, mis kuulub Web of Science andmebaasi põhjal 1% kõige viidatumate ülikoolide ja teadusasutuste hulka 10 teadusvaldkonnas, kaasarvatud meditsiinis. Dr Linask tegutseb meditsiini teadusvaldkonnas ja uurib, kuidas laste südamehaigused ja -rikked arenevad embrüo arengu ajal.


Dr Linask reisis abikaasa Jüri Linaskiga suve lõpus Eestisse, kus ta osales uue Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmi inauguratsioonil, millest võttis osa ka president Ilves. Ta rääkis, kuidas ta tundis end koduselt Tartu Lõunakeskuse Haiglas, kus ta laboris töötas ja kohvikus nautis häid eesti sööke. Ta toonitas, et labor oli hästi sisustatud ja ei tundnud millegist puudust. Vabadel päevadel nautisid nad abikaasaga jalutuskäike ja käisid muuseumides.


Eriti huvitav oli kuulata, kuidas ta abikaasa Jüri käis ülikooli loodusmuuseumi korraldatud seenekorjamise väljasõidul. Päeva lõpul vaatasid seeneteadlased kõikide korvid üle, et otsustada, millised seened panna muuseumisse näitusele, et tutvustada, millised on head ja millised mürgised seened.


Dr Linask tutvustas oma uurimistööd fetaalse alkoholisündroomi ehk FAS kohta. Huvitav oli kuulda selle mõjust Eestis eriti puuetega inimeste seas, kuna statistika järgi tarvitatakse Eesti noorte naiste seas regulaarselt alkoholi. Kõneleja seletas detailselt, kuidas alkohol mõjub selgrooliste lootele. Ta kirjeldas inimese arenemisfaase ja jagas üllatavat infot, kui väike kogus alkoholi võib kiirelt mõjutada südame ja peaaju arenemist.


Dr Linask toonitas, et FASD on probleem terves maailmas ja kuna enamus FAS inimestest ei saa ise hakkama, läheb nende eest hoolitsemine riigile kulukaks. Uuringute põhjal esineb FASD ühel lapsel iga saja elussünni kohta. Seetõttu on diagnoosimine oluline ja need lapsed, kes on saanud õige diagnoosi, keda toetatakse ja mõistetakse, elavad tihti täisväärtuslikku elu.


Kuna see teema on dr Linaskile nii tähtis, organiseeris ta 2014. a. koos Lauri Beekmanniga Eestis esimese konverentsi FASD kohta. Tema lootus on, et tervet Eestit katvast mobiilsest diagnostikakliinikust oleks suur abi, aga on vaja ületada riigi toetuse probleeme ja arstide ülekoormust.


Ülle Bucholz esitas oma laulu “Sulle, kes sa nii kaugel oled” kitarri saatel.


Järgmisena kõneles geenitehnoloog ja Filia Patria vilistlane dr Jana Zernant. Ta sündis Tartus ja lõpetas Tartu Ülikooli magistrikraadiga molekulaarbioloogias 1997. aastal. Seejärel arendas ta Tartus uudset genotüpeerimistehnoloogiat, mille ostis New Yorgi Columbia Ülikooli professor Rando Allikmets oma laborisse. Dr. Zernant asus 2001. aastal Columbia Ülikooli pärilike silmahaiguste geneetikat uurivasse laborisse (kus töötab siiani) ning kaitses eksternina doktorikraadi geenitehnoloogias Tallinna Tehnikaülikoolis 2019. a.


Dr. Zernant’i alustas Eesti kirjaniku ja semiootiku Valdur Mikita sõnadega: “Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.” Ta mainis “et eestlast kisub ikka metsa ja looduse poole, ja sellest ajendatuna pidasid eestlased ka siinmaal hädavajalikuks keskuste ja laagrikohtade loomist loodusesse, et oleks kus kaasmaalastega kokku saada ja kus lapsed saaksid suvel suurlinna õhust eemale.”


Dr Zernant tegi “sügava kummarduse kõigile lahkunud ja praegustele inimestele, kes on osalenud Eesti Majade ja eesti koolide ja laagrite loomisel, ülesehitamisel, järjepideval majandamisel ja säilitamisel alates 40-50ndatest aastatest. See nähtud töö ja vaev tundub uskumatu tänapäeva kontekstis, kus kordades väiksemate ettevõtmiste korraldamine tihti takerdub pisiasjadesse. On väga eriline, et juba 6-7 aastakümmet on Eesti lastel olnud võimalus käia Eesti nädalavahetuse koolides ja osaleda neis toredates suvelaagrites, kus tekivad kestvad sõprused. Ma olen väga tänulik selle eest, kuna ka minu lapsed saavad sellest osa siin kasvades.”


Ta mainis, et tal oli olnud hea meel näha EV aastapäeva aktusel New Yorgi Eesti Majas kavalehel esimesena Eesti hümni, millele järgnes USA hümn, mitte vastupidi. Ta tänas otsustajaid, kes seda nii tegid ja avaldas lootust, et Lakewood järgib aktustel sama eeskuju.


Dr Zernant rääkis Eesti edulugudest (e-riik ja geenivaramu, Skype, Transferwise ja Pipedrive) ja ka varakapitalismi kasvuraskustest. Ta mainis, et ühiskond eelistab noori ja edukaid, rikkaid ja ilusaid, aga et üle 40-stel pole midagi head oodata tööturult, sest nad on liiga vanad. Jutustas, kuidas tema isa tunnistas talle, et kui nad emaga oleksid nooremad, elaksid nad parema meelega mõnes muus Euroopa riigis.


Dr Zernant meenutas oma saabumist New Yorki, tööd New Yorgi Columbia Ülikooli silmahaiguste geneetika laboris ja tunnistas, et ta ongi mugavuspagulane, kes jättis väikese Eesti maha, et siit paremat ja huvitavamat elu otsida. Ta tuli üheks aastaks, millest on saanud 18, ja järsku on saanud New York dream’ist rutiinne New Jersey reality. Nagu paljud New Yorgi piirkonnas, veedab ta 2 tundi päevas töökoha ja kodu vahet sõites, ja tal on krediitkaardi võlad nagu korralikul ameeriklasel kunagi. Asjade viimase arenguna käib dr Zernant nüüd sageli Walmart’i söögipoes. Vanasti mõtles ta, et mis inimesed need on, kes Walmartis käivad, ja nüüd ongi temast ka saanud see inimene.


Ta toonitas ka, et eestlased võiksid olla kenamad üksteise vastu. Mainis kurbnaljakaid ütlusi – eestlase kõige suurem vaenlane on teine eestlane ja kõige suurem rõõm kahjurõõm, ja arutas kas kanname endas ikka sajanditepikkust orjarahva taaka või ei oska olla kenad, kuna ajalugu pole meie vastu olnud helde? Või kas oleme lihtsalt jonnakad ja endassesulgunud põhjamaalased. Dr Zernanti arvamisel need kõik kokku.


Dr Zernant lõpetas oma kõne järgnevalt: “Et meil on oma väike iseseisev Eesti riik, on puhas ime. Kuipalju on maailmas palju suuremaid rahvaid, kel ei ole oma riiki ja iseseisvust. Ehk peame olema tänulikud, et Eesti asub sellises suhteliselt külmas ja suhteliselt päikesevaeses maanurgas. Me peame hoidma seda imet ja olema kenad üksteise vastu.”


Lõpetuseks luges ta Hando Runneli luuletuse, kelle kohta on arvatud, et ilma tema okupatsiooniaegse luuleta armastusest kodu, kodumaa ja oma rahva vastu, poleks laulvat revolutsiooni juhtunudki.

 

Viimasena kõneles ERKÜ Esinduskogu liige Andres Simonson, kes pühendas oma mõtted lastele. Nagu on traditsiooniks saanud, oli hr Simonsoni kõne humoorikas, ja arutles, kuidas ajakohastada Eesti kooli õppekava laste tehnoloogiavajadustega. Tähtsaim õpetus tuli lõpuks, kui kõneleja toonitas lastele, et kõige kasulikum lause iga koolipäeva lõpul on ikka “Aitäh, kooliõpetajad!”, kes väärivad kõigi kiitust nende töö ja panuse eest.


Kõnede vahel esines Lakewoodi Eesti Kooli lastekoor Ülle Bucholzi kitarri ja Luule Prima klaveri saatel.


Ilmar Vanderer tänas lõppsõnas kõnelejaid huvitavate perspektiivide ja valgustavate ülevaadete eest. Hr Vanderer meenutas, et Lakewoodi Eesti Maja on juba ligi kolmveerand sajandit olnud eeskõnelejaks meie Ameerika eestlaste missioonis, et säilitada ja edendada siin Eesti kultuuri, ajalugu, keelt ja traditsioone. 

 

Samuti tänas ta Lakewoodi Eesti Ühingu vabatahtlikku juhatust ja kogukonna jätkuvat toetust, ja andis kiitust annetajatele, vabatahtlikele ning sponsoritele LEÜ missiooni toetamise eest. Vanderer tuletas ka kuulajaskonnale meelde et rahaline abi ja vabatahtlike tugi võimaldab et tegevus ja üritused on juurdepääsetavad ja nauditavad kõigile.


Aktus lõppes ühise Eesti hümniga Luule Prima klaveri saatel ja tuntud toidumeistri Erik Musta valmistatud maitsva õhtusöögiga.

 

Aino-Liis Vanderer Tõõtsov

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo