Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

eva eesti majaVabariigi aastapäeval esines New Yorgi Haridusseltsi segakoor.     Foto: Siiri Lind

 

Oli ilus päikseline ja päris soe laupäev New Yorgis - 22. veebruar ja lähiümbruskonna eestlased kogunesid tähistama Eesti Vabariigi 96. aastapäeva.
Seekord tuldi kokku Eesti Majas Manhattanil. Valge saal oma ilus oli läikima löödud, USA ja Eesti lipud kenasti klaveri taha asetatud. Nagu me ikka oleme harjunud nägema.

 

Kõik toolid olid  täis, osa rahvast seisis tagapool püstigi. Esireas ÜRO suursaadik Margus Kolga abikaasa Maarja Maasikaga, Haridusseltsi esimees Dr. Toomas Sõrra jt. Lugupeetud külaliste seas märkasin Juta Kurmani, Olev Oleskit, Heljo Laeva, Ell Taburit, Sven Roosilda ja teisi. Toimekalt käis ringi maja manager Katrin Albaz, kelle rõõmsat energiat kõikjale jagub.

 

Dr. Sõrra esines lühikese avakõnega. Muuseas rääkis ta ka Eesti Maja seisust ja uuest torustiku remondist. Me ei saa hetkekski unustada, et see meie armas kokkusaamiskoht on vana maja.

 

Palvuse pidas ja õnnistuse Eestile, meie majale ning kohaletulnuile andis pastor Leevi Kiil, NY Eesti Betaania Kogudusest. Mälestati sõdades langenuid.
Siis tuli rõõmus osa. Armas oli vaadata meie New Yorgi Eesti Kooli rohkearvulist esinejaskonda koos kooli juhataja Merike Barborakiga, kes on juba mitu aastat tublit tööd teinud. Lapsed olid enne aktust endale kenad peavõrud valmistanud. Koos vanematega esitati Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast.” Muusikat oli aktusel veelgi. Imeilusad Chopini meloodiad voogasid klaverivirtuoos Andrei Baumanni sõrmede alt. Rahvas aplodeeris hoogsalt.

 

Mulle meeldis ka tantsupaar Diina Tamm ja Florian Fructuoso. Kindlasti oleks neil olnud vaja oma piruettideks rohkem ruumi, ent etteaste oli väga nauditav. Igatahes mõjusid nende modernsed tantsud nagu värskendav tuuleõhk.

 

Paljude jaoks oodatuim hetk oli Eesti suursaadiku ÜRO juures, Margus Kolga, aastapäevakõne. Minu jaoks küll, sest tean, et härra Kolga on hea kõneleja. Olen teda näinud-kuulnud  esinemas nii ÜRO suurtes saalides kui väiksemas seltskonnas. Suursaadik peatus Eesti ajaloo keerdkäikudel, jätkas praeguse sotsiaalse  olukorraga Eestis, meie tuleviku   ning püsimajäämise  väljakutsetega.

 

Me kõik teame, et Eesti on väike oma rahvaarvult, ent teame ka, et meil on veel põlismetsi ja haruldasi taimi kaunitel laidudel-saartel. Varandus, mida paljudel riikidel maailmas enam ei ole. Hr. Kolga rääkis Eesti iluga seotud tunnetest, "Eesti on ilus, ilus oma inimestes, ilus oma looduses /.../ ilus oma talutaredes ja suitsusaunades."  

 

Meie ajaloost ja sellest, kust me tuleme, on hr. Kolga sõnul just aastapäev see õige koht rääkimiseks. Ta lausus optimistlikult, "Kuid hoolimata sõdadest, katkust, näljahädast ja ümberrahvastamise katsetest oleme suutnud rahvana kestma jääda ja rahvusena läbi lüüa.” Hr. Kolga viitas oma kõnes ka Eesti kaasaja probleemidele. Näiteks ei ole meie riik veel päris kodanikukeskne ja tolerantne. Suursaadik luges ette näitleja, maailmakodaniku ja minu arust ühe armastatuima eestlase Peeter Volkonski luuleread:

 

"Mis maa see on?

 

Kaastunne siin on roostes.

 

On roostes häbi südameta rind.

 

Siit põgeneda tahaks joostes,

 

kuid miski hoiab tagasi veel mind."

 

Ammukirjutatud sõnade all mõtleski Peeter Volkonski vist seda, et oli aegu, mil puudus side inimese ja riigi vahel.

 

Hr. Kolga sõnul oleks meie rahva püsimine paremini kindlustatud kui peredes oleks rohkem lapsi. Aga samas on Eestis palju veel neid lastega peresid, kes elavad puuduses.

 

Statistikaametid on oma uuringutes leidnud seose: inimesed ei taha suuri peresid luua kui puudub kindlustunne, et pereemal, -isal jätkub tööd, et palgast saab maksta kodulaenu ja osta head süüa. “See on vaesusehirm, mis ei lase Eesti naistel sünnitada,” kajastati Statistika Eesti peadirektori Andres Oopkaupi arvamust Eesti meedias.

 

Eesti on muutumas. Et meil ikka jätkuks talupojatarkust oma asja ajamisel.  Hr. Kolga kordas ka Jakob Hurda kuldseid sõnu, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult.

 

Ent muutumas on ka eestlaskond välismaal. Hr. Kolga kutsus üles kirja panema vanema põlvkonna mälestusi, et säilitada see osake Eesti kultuurikangast. Lisaks, paljud kolmanda põlvkonna väliseestlased ei valda enam eesti keelt. Sellest on kahju. Ma pakun, et vahest nad võiks korra Eestimaal ära käia, siis tekiks huvi, mis seoks. Eestlusest laulis loomulikult ka NY Eesti Segakoor.  Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" on minu meelest üks hingeminevamaid lugusid üldse Eesti muusikas. Tunnen iga kord seda laulu kuuldes klompi kurku tõusmas...

 

"Ükski saar ei ole saar," väitis keegi hiljuti Eesti ajakirjanduses, mõeldes riikide sümbioosi, omavahelist koostöövajadust. Ka meie riik ei ole eraldatud saar, kuigi paljud tahaks Eestit tema väiksuse tõttu vati sees hoida, isolatsioonis maailma pahede ja mõjude eest. Mõtisklen siin, millist Eestit me siis tahame?

 

Aktuse  peakõneleja võttis kokku eestlaste hoiaku oma maa vastu Peeter  Volkonski sügavate sõnadega:

 

"Mis maa see on?

 

Siin pole ühtki mäge.

 

Vaid metsad lõputud ja laukasood.

 

Kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood."

 

All baaris sai nende sõnade üle veel tükk aega järele mõelda. Igaühele mõjus see aktus omamoodi, aga hea tunne oli olla koos oma majas New Yorgis.

 

Et su kummalised laululood kestaks ja imeväge jaguks, mu isamaa!


Anne McCullom

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo