Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

lounasookAkadeemiline lõunasöök. Foto: Agu Ets

 

19. märtsil kell 17.45 liikus Allure of the Seas Fort Lauderdale’i (Florida) kaist eemale ning alustas oma reisi Lõuna-Kariibi merel. Pardal on 440 eestlast, kes on ennast registreerinud KLENK-IEP programmi, mis leiab aset suure laeva pardal. Enamus eestlasi on pärit USAst ja Kanadast, aga umbes sada on Eestist. Suur osa reisijaid kogunes 16. tekile (jah, laev on nii kõrge) et üksteisega tutvuda ning vaadata, kuidas Florida rand kadus vaikselt silmapiiri taha.


klenk

KLENK-IEP Kariibi kruiisi korraldajad Anne ja Rein Luning koos Tiina Etsiga reisi alguses. Foto: Agu Ets.

 

See on teine Anne ja Rein Luningi korraldatud kruiis, taastamaks KLENK-IEP traditsiooni. Läbi aastate on eesti kultuuriüritusi korraldanud Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis (KLENK) ja Idaranniku Eesti Päevad (IEP). Need on aset leidnud mitmes USA linnas nagu Chicago, Detroit, Cleveland ja New York, kus osalejad kuulasid loenguid, vaatasid rahvatantsuetendusi, nautisid koorilaulu või vestlesid oma sõpradega.


Järgmisel päeval, 20. märtsil algas KLENK-IEP programm Enely Jäägeri juhitud joogatunniga. Enely on rahvusvaheliselt tunnustatud joogaterapeut, kes on õppinud Indias ning täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Sellele järgnesid mitmed huviringid, kes koondusid KLENK-IEP registreerimislaua juures ning  jagunesid siis väiksematesse gruppidesse oma huvialasid arutama.


Lõuna ajal toimus Akadeemiline lõuna, kuhu kogunes enam kui 125 inimest mitmest akadeemilisest organisatsioonist. Kõige arvukamalt oli koos Filia Patria liikmeid 40 esindajaga. Esindatud olid Indla, Amiticia, Vironia, Rotalia, Eestika, Sakala, Eesti Naisüliõpilaste Selts ja Eesti Üliõpilaste Selts ning üksikuid esindajaid teiestest organisatsioonidest. Lõuna avati lauluga Gaudeamus igitur, millele laulis kaasa üks laevameeskonna liige, kes seisis kirjasaatja kõrval. Hiljem selgus, et ta oli pärit Horvaatiast ning õppinud klassikalisi keeli.


Pärast Akadeemilist lõunat algasid loengud ja seminarid. Esimene ettekandja oli Dr Iivi Zajedova, kes rääkis Eesti muusikateatrist. Rõhuasetus oli sellel, kuidas rahvatants on põimitud klassikalise balletiteatri arengusse Eestis. Dr. Zajedova esitas detailse aegrea alates 19. sajandi algaastatest ning rääkis, kuidas mitmed inimesed arendasid balletikultuuri Eestis, sealhulgas Gerd Neggo ja Robert Rood.


Harry Raudvere loengu teema oli “Uued tuuled Eesti energeetikast – Tartu Hoiulaenuühistu”. Esialgu anti ülevaate laenuühistu tegevusest 20. sajandi alguses, kus neid oli palju ning mis pakkusid väikesele tootjale võimalust realiseerida oma toodangut õige hinnaga. Nõukogude ajal keelati hoiulaenuühistud ära, kui tulid kolhoosid ja sovhoosid. Taasiseseisvumisega hakkasid mitmed uuesti tööle, sealhulgas Tartu Hoiulaenuühistu, millel on kolm kontorit ning enam kui 2300 liiget. Ühistul on mitu tütarfirmat, mis pakuvad liikmetele teenuseid mitmel alal. Kõige uuem on Eesti Ühistuenergia, mille eesmärk on tagada innovatiivseid lahendusi Eesti energeetikaprobleemidele, rakendades tuuleenergiat.


Teises ruumis pidas Märt Agu ingliskeelse loengu Eesti rahvatantsust. Ta rääkis noorte õpetamisest ja kuidas on vaja alati uut rõhutada, et vanu traditsioone säilitada. Selgitas, kuidas noorte tantsupeol on kolmeaastane tsükkel, mile jooksul tehakse vanaden tantsude ainetel uusloomingut ja siis hakatakse seda õpetama üle Eesti. Rõhutas, et Eesti rahvatantsul on viis elementi: muusika, sammud, rahvariided, tantsumustrid ja süda. Eriti tähtis on viimane – eestlane armastab tantsida. Vastates küsimusele, et miks Eestil pole Riverdance’i moodi esindusrühma, rääkis Märt oma kogemustest tantsijana 2002. a Eestis toimunud Eurovisiooni lõppkontserdil. Eestlane tahab tantsida tantsurõõmu pärast, aga mitte alati sellega esineda.


Tegevustihe päev lõppes Salakõrtsis, kuhu eestlased kogunesid, et pidu pidada. Lokaal oli rahvast tulvil   ning seal sai uute ja vanade sõpradega vestelda. Sirje ja Rein Kurg esinesid mitme lauluga, mis kohe meelitasid  rahvast tantsupõrandale. Järgnes kaks laulu meeskoorilt, kelle eestvedamisel löödi laulikud lahti ja rahvas laulis kaasa. Lõbus õhtu lõppes liiga vara, kui ettenähtud aeg täis sai. Aga see ei takistanud väikest laululembelist gruppi, kes jätkas tujuküllast laulmist keset laeva asuvas peakäigus. Paljud teised reisijad jäid kuulama: mis siin toimub? Oli igati väärikas lõpp toredale KLENK-IEP päevale.

 

Agu Ets
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
301-526-3327

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo