Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

21366911 10212233026995676 4204846848023580093 o

Eestlased Lääneranniku Eesti päevadel tantsu vihtumas. Foto: Enn Auksmann

 

Septembri alguses toimusid Los Angeleses XXXIII Lääneranniku Eesti Päevad. Iga kahe aasta järel toimuval ülemaailmsel kokkutulekul kohtuvad kodu- ja väliseestlased, Eesti sõbrad ja toetajad. Eestist olid taas kohal mitmed kultuurikollektiivid ja esinejad, toimus traditsiooniline laulupidu, Eesti filmide linastused ning mitmed seminarid.

 

Kokkutulekul osalenud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman jagab muljeid väliseestlaste elust-olust ning sellest, kuidas hoolimata vahemaadest rahvana ikka ühte hoida ja koostööd teha.

 

Väljaspool Eestit elab umbes 200 000 eestlast. Suured kogukonnad on ka Põhja-Ameerikas: USA 2000. aasta rahvaloenduse järgi elab seal 25 034 Eesti  päritoluga inimest. Oma identiteedi hoidmiseks tegutseb Põhja-Ameerikas paarkümmend Eesti seltsi, kuus Eesti maja ning mitmed eestikeelsed väljaanded ja kultuurikollektiivid.

 

Lühikese aja jooksul on mul olnud võimalus kohtuda rahvuskaaslaste ehk eestlastega välismaal just nimelt  Põhja-Ameerikas, Kanadas ning USAs. Lääneranniku Eesti Päevadele (LEP) tuli kokku üle 500 eestlase ja Eesti sõbra. Üritust külastas ka peaminister Jüri Ratas Eesti ettevõtjate delegatsiooniga.

 

Eestlastega koos eesti päevi ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistades ja rahvuslikke laule lauldes kaob tunne, et oled tuhandeid kilomeetreid Eestist eemal. See emotsioon, mis neis inimestes on, nende seos Eestiga, on liigutav ja sügav. Neli päeva kestva koosolemise ajal kuulavad osalejad tähelepanelikult Eestis toimuva kohta ning elavad kaasa.

 

Ma usun, et eestlaskonna võrgustik nii Ameerika mandril kui ka mujal on tegelikult meie jaoks tohutu võimalus. Ühest küljest on need inimesed meie kultuuri ja keele edasikandjad, mis on omaette suur väärtus, kuid väga paljud  neist inimestest on spetsialistid ja oma ala professionaalid. LEPil kohtusin näiteks Allaniga, kes tegeleb teenuste disainiga ja korraldab sel teemal ülemaailmseid konverentse. Need inimesed on oma valdkonna maailmatasemel tegijad, kes on endiselt seotud ka Eestiga. Nad soovivad oma kompetentsi rakendada meie väikese riigi heaks. Peaksime kindlasti neid oskusi ja teadmisi kaasama.

 

Rääkides töökäte või kompetentsi puudusest Eestis näen, et praegu ja ka tulevikus peaksime aina enam pöörama pilgu rahvuskaaslaste poole. Ühest küljest on võimalik selle võrgustiku abil arendada rahvusvahelisi suhteid ja laiendada turgu, kuid teisalt kaasata just seda kompetentsi ja neid töökäsi, mis meil puudu on. Mõnel riigil on oma välismaal elavate inimeste kohta väga hea andmepank. Võib-olla oleks meilgi aeg mõelda sellest kui võimalusest?

 

Uute valdkondade ja platvormide abil saab kaasata uut põlvkonda. Noori kõnetavad lisaks keele õppimisele ja kultuuri säilitamisele teemad, mis neid igapäevaselt ümbritsevad ja kus nad ametialaselt tegevad on. Näiteks kogunevad Andrus Viirgi eestvedamisel Silicon Valleys Eesti start-upperid, et vahetada  kogemusi ning luua võrgustikke ka kohalike kogukondadega. Peame leidma tegevusi ja võimalusi järgmise põlvkonna kaasamiseks meie rahvuskaaslaste liikumistesse, et säiliks side Eesti riigi ja keelega.

 

Kindlasti ei saa rahvuskaaslaste grupid välismaal jääda suletud seltskondadeks omas kultuuriruumis. Oluline on avada oma kultuur ja tegevused ka kohalikele inimestele ja tutvustada neile Eestit ja eesti kultuuri.

 

Hea näide on Torontos Tartu Kolledži juures tegutsev Piret Noorhani, kes on oma meeskonnaga liitunud kohaliku piirkonna koostöövõrgustikuga, kuhu kuuluvad mitmesugused  kultuurikeskused ja organisatsioonid. Eestis võiks seda ehk võrrelda asumiseltside koondumisega. Võrgustiku kaudu on võimalik teha koostööd ning saavutada palju enam nähtavust oma tegevusele, samuti saada uusi ja täiendavaid võimalusi eesti loomemajanduse tutvustamiseks.

 

Kindlasti on selle teema juures väljakutse, kuidas me siin Eestis väliseestlastesse suhtume ning milline on meie omavaheline infovahetus. Lääneranniku päevadel oli meiega kaasas Eesti Rahvusringhäälingu võttegrupp Margus Saare juhtimisel, tänu kellele jõuab eetrisse pikem erisaade toimunust. Me peame näitama, millega rahvuskaaslased üle maailma tegelevad ning kui tugev on nende side Eestiga. Tänapäeva tehnoloogia võimalused on siin samuti suureks abiks.

 

Oluline on, et lisaks tihedatele sidemetele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga tekiksid ka teised partnerid, kes leiaksid täiendavaid koostööpunkte rahvuskaaslastega mujal maailmas. Usun, et näiteks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumil on siin võimalusi kaasata talente ja tippspetsialiste just rahvuskaaslaste hulgast.

 

Iga eestlane nii Eestis kui ka välismaal, kes meie keelt ja kultuuri edasi kannab, on suur väärtus ja võimalus Eesti jaoks. Tänan veelkord Renee Meristet Lääneranniku Eesti Päevade korraldamise eest. Järgmine kokkutulek toimub 2019. Aastal Portlandis ning loodan, et lisaks paljudele osalejatele kohapeal on mitmekesine ka Eestist minev delegatsioon ning teemad, millest siis räägime.

 

Kultuuriministeeriumi infokiri

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo