Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Maailma tähtsaimale kaasaegsele muusikale ja heliloomingule keskendunud festivalile World Music Days 2012, mida korraldab Rahvusvaheline Kaasaegse Muusika Ühing, valiti Eestist Helena Tulve ja Tatjana Kozlova teosed. Festivali täpne kava selgub peagi, sündmus leiab aset 2012. aasta 25. oktoobrist 4. novembrini Belgia linnades, vahendasid Klassikaraadio kultuuriuudised. Festivalile valiti järgnevad teosed: Helena Tulve "silences/larmes" sopranile, oboele ja veiniklaasidele (2006) ning Tatjana Kozlova "Horisontaalid" flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, löökpillidele ja klaverile (2010). Tänavusel festivalil Horvaatia pealinnas Zagrebis kõlas Tõnu Kõrvitsa "Kaanon" kõrgetele häältele (2010) ja Ülo Kriguli installatsioon sajale äratuskellale.  ERR

 

Rahvusooperi nõukogu otsustas 7. detsembril kinnitada rahvusooper Estonia loominguliseks juhiks alates 1. augustist 2012 Vello Pähn. Rahvusooperi nõukogu esimehe Eri Klasi sõnul pakkus Vello Pähni kandidatuuri välja Estonia praegune loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, kes jätkab oma ametis kuni 2012. aasta augustini. «Kaheksa aastat on pikk periood, Volmer on selle ajaga teinud väga head tööd ning nüüd ootavad teda uued väljakutsed. Kindlasti näeb teda aga ka tulevikus rahvusooperi dirigendipuldis,» ütles Klas.

 

Hoolimata aukartustäratavast vanusenumbrist 99, tuleb Juta Kurman siiani igal neljapäeva õhtul New Yorgi Eesti Majja, et oma täiskasvanute grupile eesti keelt õpetada. 6. novembril Vikerraadio eetris olnud “Keelesaates” tutvustas ERR ajakirjanik Neeme Raud Juta Kurmanit lähemalt ka kodumaistele kuulajatele. 66 aastat New Yorgis elanud Juta Kurman rääkis saates, et ta ei tea ilusamat keelt kui eesti keel, mis põhineb muusikalisel hääldamisel.  Samas olevat eesti keele õppimise juures kõige raskem pikkade vokaalide ja konsonantide hääldamine. Kuid õpetaja Kurman on visa ega anna enna alla, kui õpilane oskab nii kõnekeelt kui ka kirjutada. 

 

Käesoleva aasta suurimaks tähtpäevaks muusikamaailmas oli klaverivirtuoosi ja helilooja Franz Liszti  200. sünniaastapäev.    Liszt sündis 22. oktoobril 1811  riigiametniku pojana praeguse Ungari linna Soproni ligidal  -  u. 40 miili (65 km) Viinist lõunas. Teda nimetatakse ungari muusikuks ja vahel kirjutatakse ta eesnimi Ferenc. Kuna aga Liszti sünnipaik asus Austria ja Ungari piirimaal ning oli Austria elanikkonnaga, siis on tõenäoliselt õige väide, et Liszti perekonnas räägiti saksa keelt ja et Franz oli etniliselt germaani, mitte ungari päritoluga. 

 

15. novembril esitleti Tallinnas Rootsi saatkonnas Ülo Ignatsi (22.04.1951 - 11.08.2011) artiklite kogumikku "Vaba mehe vaba sõna", mis ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel. Raamatus on valik Rootsis väljaantavas "Eesti Päevalehes" aastatel 1985 -1995 ilmunud Ülo Ignatsi artiklitest. Kogumiku koostasid Peeter Luksep, Peep Pillak, Tiina Pintsaar ja Toomas Tiivel.

Ühendused U-Pööre ja MAFUN korraldasid koostöös 13. ja 14. oktoobril Tallinnas I rahvusvahelise soome-ugri kuvandikon-verentsi. Kultuurilehes Sirp usutles Oliver Loode’t, MTÜ U-Pööre juhatuse liiget Aili Künstler.
Pidasite ettekande „Soome-ugri liikumise kuvand – teooriast praktikani”. Miks sobib kuvandiks just soome-ugri liikumine kui  selline?       

Eesti klaverikunstnik Hando Nahkur on NY/NJ ümbruse muusikasõpradele hästi tuntud.  On möödunud seitse aastat, kui toimus ta esimene kontsert siinkandis – veebruaris 2004, New Yorgi Eesti Majas. Eelmisel sügisel andsin ajakirjanduses ülevaate Hando Nahkuri uuest CD-st, mis sisaldab Tüüri, Schuberti jt. klaverimuusikat.  Nüüd on Handol valminud järjekordne CD:  jõulualbum  “O Holy Night”. Selles kuuleme tuntud jõululaulude seadeid sooloklaverile.

Käesoleva aasta sügisest alates täiendab Hando Nahkur ennast Southern Methodist University  (Dallas, TX)  “Performance Diploma” programmis.

 

Hellar Grabbi mälestuste teine köide räägib tuntud välis-eesti kultuuritegelase seitsmest külaskäigust Eesti NSV-sse. Grabbi kirjutab elegantse esseisti sulega oma kohtumistest nii kultuuritegelaste, sportlaste, bürokraatide kui julgeolekutöötajatega, maalides elava ja põneva pildi Eestist, mida ta külastas 1960ndate lõpul, 1970ndatel ja uuesti, pärast viisakeeldu 1980-ndate lõpust alates. Arvan, et sellest, et Hellar Grabbi oli aastakümneid kultuuriajakirja Mana toimetaja ning kodumaal üks tuntumaid välis-eestlasi on tegelikult suures, kirjanduslikus ja ajaloolises plaanis, veel tähtsam asjaolu, et Hellar Grabbi on üks parimaid eesti keeles kirjutavaid esseiste. Alles 2008. aastal ilmus tema sulest mälestusteraamat “Vabariigi laps”, alapealkirjaga “Mälestuslikud esseed”, mis sai kohe ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia mälestuste ja esseistika valdkonnas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo