Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

on aeg visandada linnulennulist lauluraja matka, mida NY Eesti Naiskoor on rännanud Lydia Koidula sõnastatud mottoga “Eesti muld ja eesti süda, kes neid suudaks lahuta!” südames  ja Johannes Aaviku loodud viis huulil. 

Juba 1950. aasta alul, kui eesti pagulastele lõpuks avanes võimalus sõjarüüstatud Saksamaalt Ühendriikidesse asuda, ja kui suurem osa endiseid DP-sid polnud veel jõudunudki üle mere purjetada, oli siiasaabujate hulgas palju neid, kes olid eesti koorilaulu viljelenud juba Eestis või siis alustanud sellega DP laagrites. Need naised, ajendatud rahvusliku kokkukuuluvuse tunnetusest ja tahtest säilitada eesti laulukultuuri siinsetes hajutatud ühiskondades tulid kokku, et laulda. DP põlves oldi kogetud koorilaulu võimet meie kultuuri tutvustamisel ja selle tervislikku/terapeutilist mõju raskete olude helendamisel, mis ühtlasi arendas nii ilumeelt kui ühendavat keelt, eriti võõra kultuuri keskel igapäeva elu rajades. (Nüüdseks on ka teadused jõudnud lõpuks uurimustega tõestada, et koorilaul on psühholoogiliselt ja füüsiliselt tervendav, soodustades stressivastaste  hormoonide suurenemist ja alandades vererõhku).

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimus Ühendkuningriigis Veljo Tormise autorikontsert, kus helilooja loomingut esitas kammerkoor “The 24” John Potteri juhatusel. Vabariigi aastapäeva üritustele Kesk-Inglismaal Yorkis on kohale kutsutud ka helilooja ise. 

Kontserdi kavas olid kooritsüklid “Ingerimaa õhtud” ja “Karjala saatus” ning valik Eesti lüürilisi rahvalaule. Autorikontserdi avas helilooja Tormis oma loomingut tutvustava sõnavõtuga. 

Kindral Johan Laidoneri Selts annetas professor Seppo Zetterbergile seltsi kõrgeima autasu – Laidoneri Risti. Varem on nimetatud tunnustuse pälvinud seltsi rajaja, kadunud auesimees Rein Randveer, Briti suursaadik Sarah  Squire, kindral Laidoneri ratsamonumendi autor Terje Ojaver ja seltsi kauaaegne toetaja krahv Carlisle.
Kindral Johan Laidoneri 126. sünniaastapäeval leidis aset kindralile pühendatud kolmas mälestusloeng, mille pidas Jyväskylä Ülikooli ajalooprofessor Seppo Zetterberg, kelle sulest ilmus hiljuti ka eesti keeles monumentaalne Eesti ajaloo üldkäsitlus. Ettekandes „Eesti ja Soome ajaloo sõlmküsimusi – võrdlevas käsitluses“ pööras autor põhitähelepanu kummagi rahva ajaloo suurtele murdehetkedele ja saatuslikele valikutele läbi sajandite.

USA indie-levitaja Olive Films ostis Veiko Õunpuu mängufilmi „Püha Tõnu kiusamine“ müügiagendilt Level K filmi leviõigused USA ja Kanada territoo-riumile.
“Püha Tõnu kiusamise” müügiagendi Tine Klinti (Level K) sõnul on tal äärmiselt hea meel müüa filmi USA leviõigused Chicagos resideeruvale Olive Filmsile, mis on spetsialiseerunud võõrkeelsetele art-house filmidele ning USA indie filmidele ja klassikutele, otsides  „kunstipäraselt väljendatud ajatuid lugusid“.
Olive Filmsi juhi Farhad Ashadi sõnul on Õunpuu film suurepäraselt filmitud ja monteeritud kafkalik lugu heast ja kurjast, püüdmata sealjuures väga kindlapiiriliselt defineerida „hea“ ja „kurja“ olemust.
„Püha Tõnu kiusamine“ on esimene eesti film, mis valiti Sundance’i festivali programmi, lisaks osales film ka Rotterdami festivali VPRO Tiger Awards võistlusprogrammis ning oli Göteborgi festivali lõpufilm.
Praegu toimuval Euroopa filmiturul (European Film Market) on „Püha Tõnu kiusamisel“ kaks turulinastust. Teistest eesti filmidest on turulinastus ka Andrus Tuisu filmil „Pangarööv“ (tootja Filmivabrik) ja Vene-Eesti koostööfilmil „Phobos“ (eestipoolne tootja Taska Film).
EFSA

Teisel veebruaril täitub 60 aastat, mil New Yorgi Eesti Naiskoori lauluhelid on lainetanud New Yorgis ja selle ümbruses, aga ka kaugemal, Canadas ja Eesti laulupidudel. Nagu tavakohane, tähistab koor oma tähtpäeva väiksemas ringis, seekord 3. veebruari harjutusõhtul kohvilauaga. Avalik tähistamine toimub 60. aastapäeva kontserdiga 13. märtsil 2010 – kuupäev, mida on soovitav aegsasti varuda osavõtuks.

“Vaba Eesti Sõna”  21. jaanuari 2010 numbris oli pikem ülevaade kirjandusteadlase Sirje Kiini doktoriväitekirjast Marie Underi elu ja loomingu kohta. Oli rõõm lugeda – ja tänu dr. Sirje Kiinile! –  et eesti suurpoetessi ikka jälle sarnaselt austatakse.   
Artikli lõpus on tsiteeritud S. Kiini järeldust selle kohta, et Marie Underi looming ei saavutanud välismail vääri-list tunnustust:   “… Under (ei leidnud) kahjuks… oma luule tõlkijaks mõnd tõelist võõrkeelset poeeti.”  
Jah, see on tõsi. Aga kõik pole kadunud. 

Mari-Ann Heljas: Võsu rahvas ja tema lugu. Kirjastus Grenader 2009. 198 lk.
Eesti ajalugu ja eestlaste elulugusid on uuritud ja publitseeritud mitmel kombel. Suure töö on ära teinud koduloolased, kelle teeneks on paljude Eesti asulate ja nende elanike ajaloo valgustamine. Omapärane on Mari-Ann Heljase panus, kompositsiooni kohaselt sisemiseks otstarbeks, aga pakub suurt huvi ka välispidistele kasutajatele, kui nad võtavad vaevaks sellesse süveneda.
Sissejuhatuse kohaselt on see ühe Soome lahe äärse rannaküla arengulugu läbi sajandite. On väikeste kehvade maadega rannatalude lugu, mille lapsed tihti läksid maailma laiali. Põlisrahvusse on sulandunud soomlasi, ukrainlasi, venelasi, poolakaid, sakslasi ja üks lätlane. Otsustavalt mõjus Võsu saatusele 1940. aasta okupatsioon, mis tõi endaga kaasa repressioonid.

Soolokontsert NY Eesti majas 16. oktoobril 2009. Esinesid bariton Toomas Kuter, sopran Malle Raid ja dr. Benno Margus (klaver) Eestist.
Eesti teatrist pärineb üldine mõiste, vaatamata publiku hulgale saalis – “The show must go on”. Nii juhtus ka teiseltpoolt maakera saabunud muusikutega Eestist, vaatamata, et meil juba ammu pole siin soolokontserti olnud. Kuid muusikud olid õnnelikud ka neile osaks saanud veerand saalitäie üksmeelse aplausi üle, sest kava oli vahelduvalt rikkalik ja ettekanne õnnestunud.
Toomas Kuter esines juba teistkordselt New Yorgis ja kuulajate meeleheaks oli ta mitmeti rikastunud, nii tehniliselt kui tõlgitsuslikult.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo