Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Teisel veebruaril täitub 60 aastat, mil New Yorgi Eesti Naiskoori lauluhelid on lainetanud New Yorgis ja selle ümbruses, aga ka kaugemal, Canadas ja Eesti laulupidudel. Nagu tavakohane, tähistab koor oma tähtpäeva väiksemas ringis, seekord 3. veebruari harjutusõhtul kohvilauaga. Avalik tähistamine toimub 60. aastapäeva kontserdiga 13. märtsil 2010 – kuupäev, mida on soovitav aegsasti varuda osavõtuks.

“Vaba Eesti Sõna”  21. jaanuari 2010 numbris oli pikem ülevaade kirjandusteadlase Sirje Kiini doktoriväitekirjast Marie Underi elu ja loomingu kohta. Oli rõõm lugeda – ja tänu dr. Sirje Kiinile! –  et eesti suurpoetessi ikka jälle sarnaselt austatakse.   
Artikli lõpus on tsiteeritud S. Kiini järeldust selle kohta, et Marie Underi looming ei saavutanud välismail vääri-list tunnustust:   “… Under (ei leidnud) kahjuks… oma luule tõlkijaks mõnd tõelist võõrkeelset poeeti.”  
Jah, see on tõsi. Aga kõik pole kadunud. 

Mari-Ann Heljas: Võsu rahvas ja tema lugu. Kirjastus Grenader 2009. 198 lk.
Eesti ajalugu ja eestlaste elulugusid on uuritud ja publitseeritud mitmel kombel. Suure töö on ära teinud koduloolased, kelle teeneks on paljude Eesti asulate ja nende elanike ajaloo valgustamine. Omapärane on Mari-Ann Heljase panus, kompositsiooni kohaselt sisemiseks otstarbeks, aga pakub suurt huvi ka välispidistele kasutajatele, kui nad võtavad vaevaks sellesse süveneda.
Sissejuhatuse kohaselt on see ühe Soome lahe äärse rannaküla arengulugu läbi sajandite. On väikeste kehvade maadega rannatalude lugu, mille lapsed tihti läksid maailma laiali. Põlisrahvusse on sulandunud soomlasi, ukrainlasi, venelasi, poolakaid, sakslasi ja üks lätlane. Otsustavalt mõjus Võsu saatusele 1940. aasta okupatsioon, mis tõi endaga kaasa repressioonid.

Soolokontsert NY Eesti majas 16. oktoobril 2009. Esinesid bariton Toomas Kuter, sopran Malle Raid ja dr. Benno Margus (klaver) Eestist.
Eesti teatrist pärineb üldine mõiste, vaatamata publiku hulgale saalis – “The show must go on”. Nii juhtus ka teiseltpoolt maakera saabunud muusikutega Eestist, vaatamata, et meil juba ammu pole siin soolokontserti olnud. Kuid muusikud olid õnnelikud ka neile osaks saanud veerand saalitäie üksmeelse aplausi üle, sest kava oli vahelduvalt rikkalik ja ettekanne õnnestunud.
Toomas Kuter esines juba teistkordselt New Yorgis ja kuulajate meeleheaks oli ta mitmeti rikastunud, nii tehniliselt kui tõlgitsuslikult.

2009. aasta Eesti Kultuurpärandi Toetusfondi toetusfondi $3000 suuruse stipendiumi  võitis Browni Ülikooli eesti soost üliõpilane preili Mallory Kerner. Noore preili õppeala on neuroscience. Ta on koolis American Medical Student Associationi liige. Vabatahtlikuna on ta õpetanud algkooli ja keskkooli õpilasi läbi “Administration for Children Services”  ja töötanud “Project Health” liikmena Hasboro Laste Haiglas  Rhode Island osariigis. Kaasautorina oma valitud alal on temalt ilmunud mitu artiklit teaduslikus kirjanduses. Lemmikharrastused preili Kerneril on tshellomäng ja looduses matkamine ja telkimine.
Preili Kerner kasutas saadud toetust, et minna Eestisse, kus ta tegi uurimistööd Tartu Ülikooli Füsioloogia osakonnas ja õppis eesti keelt. 

Ühel neljapäevasel õhtul (8. oktoobril) oli New Yorgi Eesti Maja teise korruse saalis harukordne võimalus nautida tipptasemel muusikat – esinesid Eesti päritolu, aga põhiliselt Saksamaal resideeruv pianist Kristjan Randalu ja New Yorgi üks tunnustatuim jazzkitarrist Ben Monder.
Kuulajaid tuli aga seekord kohale ainult üheksa... Mis ei ole New Yorgi jazzi-kontsertide kohta küll isegi mitte midagi ebatavalist - paistab, et pakkumine ületab selles vallas nõudlust üsna sageli – ka suurimate nimede puhul ei või iial kindel olla, kui palju inimesi parajasti kohale juhtub tulema... Kahju küll, kuna muusika oli tõesti tasemel.

Kontsert kestis umbes tunni – ja esitamisele kuulus põhiliselt Kristjani helilooming, sealhulgas mõned kompositsioonid (Hinken, Stiller Beobachter) viimaselt plaadilt Desde Manhattan (Jazz'n'Arts 2009). Kristjani klaverimäng on intrigeeriv, kõlades samal ajal väga selgena – julged dissonantsid ja aktiivne rütmika pigem rõhutavad seda, et ilu ise on lihtne.

 

Saaremaa keskaegne Pöide kirik on praeguseks nii viletsas seisus, et selle võlve ähvardab kokkuvarisemine, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kiriku katusekivid on suures osas purunenud ja sademeid kinni ei pea. Nii ongi kiriku puidust katusekonstruktsioon kohati pehkinud ja seda purevad seenhaigused. Siseruumides vohavad liigniiskuse tõttu rohevetikad ja võlvidelt kukub alla krohvi.

 

Olev Olesk. “Globaalne Eesti”. 

Kirjastus “Varrak”,  Tallinn, 2009;  255 lk.

“Eesti perspektiiv maailma taustal”  –   nii võiks ümber sõnastada äsjailmunud sini-must-valgesse köidetud raamatu pealkirja. Teose autor on New Yorgis elav Eesti eksiilvalitsuse viimane välisminister Olev Olesk, kes riigitegevuse kõrval on ka haridus-, rahandus- ja seltskonnategelane. Raamat on idee poolest seega Eesti ja eestluse vaatlus maailma silmadega   –   või sama hästi öeldult –  ümbritseva maailmaelu analüüs eestlase silmadega. Seda on võimaldanud autori laiahaardeline tegevus Rootsis, Eestis, USA-s ja mujal.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo