Mari-Ann Heljas: Võsu rahvas ja tema lugu. Kirjastus Grenader 2009. 198 lk.
Eesti ajalugu ja eestlaste elulugusid on uuritud ja publitseeritud mitmel kombel. Suure töö on ära teinud koduloolased, kelle teeneks on paljude Eesti asulate ja nende elanike ajaloo valgustamine. Omapärane on Mari-Ann Heljase panus, kompositsiooni kohaselt sisemiseks otstarbeks, aga pakub suurt huvi ka välispidistele kasutajatele, kui nad võtavad vaevaks sellesse süveneda.
Sissejuhatuse kohaselt on see ühe Soome lahe äärse rannaküla arengulugu läbi sajandite. On väikeste kehvade maadega rannatalude lugu, mille lapsed tihti läksid maailma laiali. Põlisrahvusse on sulandunud soomlasi, ukrainlasi, venelasi, poolakaid, sakslasi ja üks lätlane. Otsustavalt mõjus Võsu saatusele 1940. aasta okupatsioon, mis tõi endaga kaasa repressioonid.

Details

Published: November 03 2009

Soolokontsert NY Eesti majas 16. oktoobril 2009. Esinesid bariton Toomas Kuter, sopran Malle Raid ja dr. Benno Margus (klaver) Eestist.
Eesti teatrist pärineb üldine mõiste, vaatamata publiku hulgale saalis – “The show must go on”. Nii juhtus ka teiseltpoolt maakera saabunud muusikutega Eestist, vaatamata, et meil juba ammu pole siin soolokontserti olnud. Kuid muusikud olid õnnelikud ka neile osaks saanud veerand saalitäie üksmeelse aplausi üle, sest kava oli vahelduvalt rikkalik ja ettekanne õnnestunud.
Toomas Kuter esines juba teistkordselt New Yorgis ja kuulajate meeleheaks oli ta mitmeti rikastunud, nii tehniliselt kui tõlgitsuslikult.

Details

Published: November 03 2009

2009. aasta Eesti Kultuurpärandi Toetusfondi toetusfondi $3000 suuruse stipendiumi  võitis Browni Ülikooli eesti soost üliõpilane preili Mallory Kerner. Noore preili õppeala on neuroscience. Ta on koolis American Medical Student Associationi liige. Vabatahtlikuna on ta õpetanud algkooli ja keskkooli õpilasi läbi “Administration for Children Services”  ja töötanud “Project Health” liikmena Hasboro Laste Haiglas  Rhode Island osariigis. Kaasautorina oma valitud alal on temalt ilmunud mitu artiklit teaduslikus kirjanduses. Lemmikharrastused preili Kerneril on tshellomäng ja looduses matkamine ja telkimine.
Preili Kerner kasutas saadud toetust, et minna Eestisse, kus ta tegi uurimistööd Tartu Ülikooli Füsioloogia osakonnas ja õppis eesti keelt. 

Details

Published: November 03 2009

Ühel neljapäevasel õhtul (8. oktoobril) oli New Yorgi Eesti Maja teise korruse saalis harukordne võimalus nautida tipptasemel muusikat – esinesid Eesti päritolu, aga põhiliselt Saksamaal resideeruv pianist Kristjan Randalu ja New Yorgi üks tunnustatuim jazzkitarrist Ben Monder.
Kuulajaid tuli aga seekord kohale ainult üheksa... Mis ei ole New Yorgi jazzi-kontsertide kohta küll isegi mitte midagi ebatavalist - paistab, et pakkumine ületab selles vallas nõudlust üsna sageli – ka suurimate nimede puhul ei või iial kindel olla, kui palju inimesi parajasti kohale juhtub tulema... Kahju küll, kuna muusika oli tõesti tasemel.

Kontsert kestis umbes tunni – ja esitamisele kuulus põhiliselt Kristjani helilooming, sealhulgas mõned kompositsioonid (Hinken, Stiller Beobachter) viimaselt plaadilt Desde Manhattan (Jazz'n'Arts 2009). Kristjani klaverimäng on intrigeeriv, kõlades samal ajal väga selgena – julged dissonantsid ja aktiivne rütmika pigem rõhutavad seda, et ilu ise on lihtne.

Details

Published: November 03 2009

Saaremaa keskaegne Pöide kirik on praeguseks nii viletsas seisus, et selle võlve ähvardab kokkuvarisemine, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kiriku katusekivid on suures osas purunenud ja sademeid kinni ei pea. Nii ongi kiriku puidust katusekonstruktsioon kohati pehkinud ja seda purevad seenhaigused. Siseruumides vohavad liigniiskuse tõttu rohevetikad ja võlvidelt kukub alla krohvi.

Details

Published: October 19 2009

Olev Olesk. “Globaalne Eesti”. 

Kirjastus “Varrak”,  Tallinn, 2009;  255 lk.

“Eesti perspektiiv maailma taustal”  –   nii võiks ümber sõnastada äsjailmunud sini-must-valgesse köidetud raamatu pealkirja. Teose autor on New Yorgis elav Eesti eksiilvalitsuse viimane välisminister Olev Olesk, kes riigitegevuse kõrval on ka haridus-, rahandus- ja seltskonnategelane. Raamat on idee poolest seega Eesti ja eestluse vaatlus maailma silmadega   –   või sama hästi öeldult –  ümbritseva maailmaelu analüüs eestlase silmadega. Seda on võimaldanud autori laiahaardeline tegevus Rootsis, Eestis, USA-s ja mujal.

Details

Published: October 19 2009

Võiks arvata, et tänapäeval, kui kõik tundub olevat põhjani uuritud ja avastatud, sorteeritud ja läbi kammitud, ei ole kohta suurtele, ajalugu muutvatele leidudele. Kuid elu pakub meile üllatusi, mida iial ei oska ettegi kujutada, ja pakub neid ootamatult, andmata aega neid ette näha ja nendeks valmistuda. Veel enam, saatus paneb meid tõsiselt proovile, sest sunnib otsima vastuseid harjumatult suurtele küsimustele. Lugu, millest allpool kirjutan, on hargnenud viimase poolaasta jooksul ja on praeguseks arenenud vaid tõusvas joones.
2008. a. detsembri keskpaiku oli kunstiajaloolane Nicola Barbatelli Acerenza, ühe Lõuna-Itaalia väikelinna erapalees täitmas tellimustööd, kui ta silma hakkas kuskilt justkui tuttav portree. Täpsuse huvides lisaksin, et Barbatelli oli kutsutud kohaliku advokaadi poolt korrastama perekonna kunstikogu, mis sisaldas hulgaliselt maale, skulptuure ja tarbekunsti.

Details

Published: October 05 2009

29. ja 30. oktoobril näitab oma töid New Yorgi Eesti Majas armeenia-eesti kunstnik ja muusik Ashot Jegikjan.
Armeenias sündinud ja Jerevani Muusikaakadeemias muusikalise kõrghariduse omandanud muusik Ashot Jegikjan sattus 1984. aastal Tallinnasse juhuslikult kontserti andma ning tuli aasta pärast tagasi, et Eestis kunstniku ning luuletaja leiba proovida.
Tema esimene kunstinäitus toimus aasta hiljem Riias ning sellest ajast on ta peaaegu igal aastal uue maalinäitusega esinenud. 1997. a. ühines Ashot Jegikjan Eesti Kunstnike Liiduga ning alates 1992. aastast nimetab kunstnik oma stiili mummuism’iks.
Kunstnik ise on oma stiili kohta kirjutanud: “Paljud lähenevad mulle ja ütlevad: "Räägi meile, mis on mummuism!"- "Mummuism on täiskuu." - "Mummuism on jäljed, mille on jätnud aeg, mummuism on maailmakaart."
Ka on ta öelnud, et tema jätkuvaks inspiratsiooniallikaks on tema lapsepõlv, mis oli tulvil õnne.

Mummuistlikud hetked
New Yorgi Eesti Majas
29. ja 30. oktoobril 2009
Kunstnik on ise kohal.
NYEHS

Details

Published: September 28 2009