Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

20201015

 

Rahvusringhäälingu saade “Pealtnägija” vahendas 14. oktoobril lugu Tartust pärit, aga ligi 25 aastat eri maailma paigus elanud Indrek Parkist, kes päästab väljasuremisohus indiaanikeeli. 49-aastane lingvist ei räägi ainult keeli, mida indiaanlased ise enam praktikas ei oska, vaid on hõimude palgal, koostab neile grammatikat, sõnaraamatuid ja õpetab lapsi.


Park on seetõttu ka üks väheseid eestlasi, kes kannab Põhja-Ameerika indiaaninime.

 

Nimi kõlab igas indiaani keeles erinevalt, eesti keeles on selleks aga Tiirlev Kotkas.

Laupäeval, 17. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis on soome-ugri rahvaste tähtsaim iga-aastane kultuurisündmus. Läkituses hõimurahvaste kultuuriministritele tõi kultuuriminister Tõnis Lukas esile soome-ugri keelte ja kultuuride tähtsuse Euroopa kultuuriruumis.


 „Hõimupäev on kõige väljapaistvam kultuurikoostöö sümbol kolme soome-ugri riigi – Eesti, Soome ja Ungari vahel.

indlamuts

 

Raamat sisaldab artikleid, fotosid, referaatide nimekirju ja korp! Indla tegevust läbi aastakümnete Ameerika Ühendriikides.

 

Raamatust leiab kirjeldusi New Yorgi eesti akadeemilisest elust, pilgu Kalifornia liikmetele ning korporatsiooni tegevusest Washington D.C. piirkonnast, kus Indla USA koondis hetkel tegutseb.

14. oktoobril jagati Helsingis, Soomes filmiauhindu Jussisid, kus ainsa Eesti tegijana nomineeritud Jaagup Roomet pälvis parima filmikunstniku preemia.


Jaagup Roomet pälvis preemia Zaida Bergrothi "Maria paradiisi" eest, mis valmis Eesti-Soome koostöös.

leppoja

Oma vanaisa, luuletaja Kalju Lepiku kuju kõrval istuvad tema tütrelapsed Illimar ja Mari Lepik von Wirén. Paremal taga paistab Lepiku loomingu üks sümboleid, sinna istutatud pihlakas. Kalju Lepik, kes aastakümneid luuletas kodumaaigatsusest paguluses Rootsis, on nüüd igaveseks jäädvustatud noore raamatut lugeva poisina kivirahnul Koerus Aruküla mõisapargis, oma kalli koolimaja vastas. Tahvlil on luuletaja read: Luba, et ma tulen su sülle sooja, siin on maakera keskpunkt ja värvide põlemine. Isegi vaikus jääb seisma. Kalju Lepik, luuletaja ja eestluse alalhoidja 7.10.1920 – 30.05.1999. Põlvil avatud raamatus on kirjas: Mina usun raamatusse. Usun vaba sõna sisse, raamatusse raiumisse. Skulptor Elo Liivi teose nimi ongi Maakera keskpunkt.   Foto: Ants Leppoja / MTÜ Järvamaa Eesti Südamaa

 

3. oktoober oli Koerus imeilus lehekullasajune ja pihlakamarjapunane, kui peeti konverentsi- ja kultuuriloopäeva "Kalju Lepik 100. Isamaaline mängumees, mälu ja valguse hoidja."


Hommik algas mälestushetkega luuletaja sünnikoha juures Väinjärve teel – koht, mis on ära märgitud nii kivi kui teeviidaga – kus kirjanik 7. oktoobril saja aasta eest ilmale tuli.

 

Järgmisena koguneti umbes kahe kilomeetri kaugusel asuvasse Aruküla mõisaparki luuletaja mälestusmärgi avamiseks.

 

Mõlemasse paika on istutatud pihlakad, mida peetakse Lepiku sümboliks ja mille lehed ja marjad parasjagu punetavad.

keelemeest1

Tartu Ülikooli raamatukogu eestvedamisel ja koostöös eesti ja soomeugri keeleteadlastega pandi kokku veebinäitus kolmest eesti keelemehest ja Tartu ülikooli soomeugri keeleteaduste professorist Julius Margist, Julius Mägistest ja Paul Aristest.


2020. aastal möödub 130 aastat Tartu Ülikooli esimese uurali keelte professori Julius Margi, 120 aastat Tartu Ülikooli esimese eestlasest läänemeresoome keelte professori Julius Mägiste ning 115 aastat nende mantlipärija, sõjajärgse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professori Paul Ariste sünnist.

safe image

Trad.Attack! 2020 Etnokulpidega.  Foto: Trad.Attack! Instagram

 

Eesti Pärimusmuusika Keskus jagas 2. oktoobri õhtul Viljandis Pärimusmuusika Lõikuspeol Etnokulpe.

 

Rekordilise osalajate arvuga rahvahääletusel noppis enim kulpe ansambel Trad.Attack!. Mitmeid kulpe võitis erinevates koosseisudes Jalmar Vabarna, kes individuaalselt pärjati ka aasta muusiku tiitliga.


Kokku jagati tunnustusi üheksas kategoorias.

Raul Pettai

 

Aastad 1949-51 olid läände paisatud eesti põgenikele pöördelise tähtsusega.

 

Ehkki Rootsi põgenenud eestlaste elutingimused olid juba sõja lõpul enam-vähem normaalsed, tuli Saksamaale jõudnutel veel aastaid veeta põgenikelaagrites.

 

1947 sai küll tööle minna Inglismaale, kuid võimalused seal olid piiratud.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo