Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

lutsOskar Luts.

 

7. jaanuaril möödus rahvakirjanik Oskar Lutsu sünnist 130 aastat. Seda tähistati Lutsu sünni- ja noorpõlvemaal Palamusel, kus sai vaadata Tallinna Linnateatri etendust „Köster" ning veeta õhtu möödunud sajandi 30ndate aastate rütmis ja stiilis.


Kirjanik ja farmatseut Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Palamuse kihelkonnas. Armastatud rahvakirjaniku 130. sünniaastapäev tõi Palamusele hulganisti tema loomingu austajaid.


"Oskar Luts on „Kevade" autor ja ta on selles vanas kihelkonnakoolis kunagi õppinud. Ja tullaksegi tegelikult ju vaatama seda, et kus on see pink, kus istus Oskar või tullakse vaatama, kus istusid need tegelased, kes "Kevadest" Eesti inimesele väga tuttavad ja tuntud on," tutvustas Palamuse Lutsu kihelkonnakooli muuseumi direktor Arne Tegelmann ERR uudistesaatele.


Palamuse rahvamajas peetud pidu matkis seda, kuidas tervitati 1937. aastal koju käima tulnud Lutsu tema 50. sünnipäeval.


Lutsu järgi on juba aastakümneid välja antud ka huumoripreemiat.

Eesti filmiajakirjanike ühing andis tänavuse Neitsi Maali kuju 2016. aasta parimale Eesti filmile "Päevad, mis ajasid segadusse", mille lavastas Triin Ruumet. Auhinnaks lisaks kujule on 2000 eurot.

stuntmenSel nädalal ka Eesti kinodes esilinastunud Hollywoodi kassahitis "Assassin's Creed" on oma roll ka kahel Eesti noormehel, kes olid filmis kaskadööridena peaosatäitjate teisikud.

nature2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

 

Lisaks olulisele teadustööle, sai tähelepanu ka Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline joonis, mis kaunistas selle Nature numbri esikaant. Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon.


Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?
Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.


Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge’i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.

uuspoldToomas Hussari sel aastal valminud mängufilm  "Luuraja ja luuletaja" valiti rahvusvahelise Palm Springsi filmifestivali (PSIFF) ametlikku programmi, festivalil toimub ka filmi Põhja-Ameerika esilinastus.


Palm Springsi festivali ametlikus programmis on olnud näiteks ka Klaus Häro "Vehkleja" ja Eesti-Gruusia koostööfilm "Mandariinid”, režissöör Zaza Urushadze.


Toomas Hussari teise täispika mängufilmi peategelane on salapolitseinik Gustav Tukk (Jan Uuspõld), kes kohtub salapärase mustlanna Nalaga (Lana Vatsel).

 

Peagi selgub, et tegemist on Vene luure poolt talle seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud.

 

Must-lanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn (Rain Tolk), kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.


Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Kristina Lõuk, produtsent Ivo Felt. Tootja Allfilm.

kaanepiltEestis on Apollo ja Rahva Raamatu lettidel Enn Halliku ja Tiit Lääne eesti sõjapõgenikest kirjutava sarja „Meritsi maailma“ viies raamat, seekord pealkirjaga „Pakku punakatku eest“.


Ajakirjanikud ja ajalookirjutajad Lääne ja Hallik alustasid eestlaste peamiselt 1944. aasta sügisel isamaalt sunnitud põgenemistest ja uuel kodumaal uskumatu töökuse ja visadusega jalgele tõusmisest lugude talletamist viis aastat tagasi ja 2012. a. sügisel ilmus märgiliste pealkirjadega sarja esimene raamat „Kõnnin või merre“. Aasta hiljem sai valmis „Põlevat Eestit jättes“, 2014.a. oktoobris „Läksime vaid korraks“ ja mullu „Viimase laevaga vabadusse“.

 

Neid pealkirju lühidalt „lahti võttes“ tähendab see, et oldi valmis või merre kõndima, et mitte venelaste kätte jääda. Kodunt lahkuda ei tahtnud ju keegi, ja nii mindi viimasel tunnil, kui kodurand juba põles. Aga mindi ju ainult korraks, sest kohe ajavad lääneliitlased punased minema ja siis naastakse koju. Ning eelmise aasta raamatupealkirja kommenteerides: palju on neid, kes väidavad, et lahkusid 1944. septembri viimasel nädalal enne Eesti langemist Pärnust, Tallinnast või Saaremaalt päris viimasel laeval!

taht jonesKrystal Täht (vasakul) videos koos Jordyn Jones’iga.

kormasovKunstnik ja ikoonirestauraator Orest Kormašov tutvustab vana  ikooni, mille alt tuleb välja teine veel vanem ikoon.   Foto: PM

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo