Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

DqtS5F2A

Imbi Paju ja Sergei Metlev.    Foto: goodnews.ee

Võtikvere raamatuküla Jõgevamaal peab 3. augustil 20. juubelit, mida viib läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine kirjanik Imbi Paju.


Kirjastus Gallus on äratanud uuesti ellu ka kirjaniku 12 aastat tagasi ilmunud psühhoajaloolise teose „Tõrjutud mälestused“, mis on ilmunud kaheksas keeles ja mida võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. Kirjanikuga vestlevad peol Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist ja Ukraina noor luuletaja ja sotsiaalfilosoof Katja Novak-Botnar.


„Tõrjutud mälestuste” filmi (2005) ja seejärel raamatu (2007) ilmumine kujunes Eesti lähiajaloo ja Nõukogude repressioonide käsitlemisel murrangulise tähtsusega sündmuseks, sest esimest korda kirjeldati seda ebainimlikku ajaloolist vägivalda väga isiklikust psühholoogilise trauma vaatepunktist.


Paju toob lugejateni oma ema ja tädi loo, kelle NKVD 1948. aastal 18-aastastena arreteeris ja Siberi vangilaagrisse saatis süüdistatuna metsavendade aitamises. Perekonnaloosse süüvides maalib kirjanik pildi terve ühiskonna traumast, nende ajalooliste hetkede mõjust, mil üksikinimene on seisnud silmitsi poliitilise kurjusega. Autor vaatleb, millised ajaloolised muutused nendele sündmustele eelnesid. Kogudes ja mõtestades mälestusi, mida ohvrid on terve elu püüdnud maha suruda, näitab kirjanik, kuidas teadvusest välja tõrjutud valukogemused ei mürgita üksnes otseste kannatajate elu, vaid ka nende järeltulijaid ja kogu ühiskonda.


Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond lugejaid, keda see raamat võib aidata meie ajalookogemuse mõistmisel. „Omal ajal oli Imbi Paju isiklik ja ajalookogemust tundetasandil selgitav lähenemine Eesti minevikuloo kirjeldamisel väga värske vaatenurk. Just sedasorti jutustus aitab seda aega mõista ka neil, kes ise otseselt okupatsiooni terrori all kannatanud ei ole, aga mineviku pagasit järeltuleva põlvkonnana siiski omal moel kannavad,“ sõnas Kask.


Imbi Paju on Võtikverest pärit. Võtikveres oli Eestimaa vanim metskond, 1998. aastal toimus aga metsareform ja kõik suretati välja. Paju tahtis hoida oma lapsepõlvekodu, ühte kultuurimaastikku, vana mõisaparki, mille all oli kasvanud mitu põlvkond lapsi ja kus käidi mängimas ja raamatuid lugemas.


„Tollal olid elus veel esimese Eesti Vabariigi inimesed, kes mäletasid, kui oluline oli raamatuaasta ja raamatu ümber toimuv. Nii me tegime külaseltsi ja hakkasime raamatuküla tegema. 20 aastat tagasi midagi sellist kusagil ei toimunud,“ meenutab Paju.


Raamatuküla on valinud igal aastal festivalile patrooni, kelle seas on olnud Mati Unt, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Doris Kareva ja Toomas Hendrik Ilves. Lennart Meri saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis seltsi julget pealehakkamist. Selle aasta patroon on Võtikverest pärit Maili Liinev, eripedagoog ja laste lugemisjooga lugemispesade üks loojatest. Temaga esineb luuletaja ja muinasjutuvestja Kaak Känd.


Raamatuküla annab välja kirjanduspreemiat, mille on saanud näiteks Eeva Park ja Vahur Afanasjev. See, kes saab preemia tänavu, selgub festivalil. Preemia on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau graafiline teos ja graafiliselt kujundatud aukiri.


Tänavusel festivalil räägivad oma uutest raamatutest Rootsis paguluses kasvanud Helga ja Enn Nõu.


„Enn Nõu on öelnud, et pagulaseestlased hakkasid kohe paguluses kirjastusi looma. Kirjandus ja kirjanik olid pühad mõisted, mille ümber inimesed kogunesid, et vaimu ja mälu hoida,“ räägib Paju.


Lea Dali Lion räägib festivalil lugemise olulisusest lapse kasvatamisel ja annab kontserdi. Heidi Iivari (Soome) ja Øyvind Rangøy (Norra) räägivad lugejatele, mis tähendab olla teisest rahvusest Eesti luuletaja. Luuletusi loevad Airis Erme ja Ivar Sild. Imbi Paju intervjueerib Indrek Harglat ja tema lastekirjanikust abikaasat Heli Illipe-Sootakit. Oma loomingut tutvustab lastekirjanik Mikä Keränen. Ivar Sild ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina intervjueerivad kirjanik Jelena Skulskajat. Harry Liivrand räägib Saksa kirjanikust August von Kotzebuest, kes elas aastaid Eestis.


Kirjastused ja kirjanikud müüvad Võtikveres odavamalt raamatuid. Külateater Krabi mängib näitemängu “Piimäpukijutu”. Üritus on tasuta.


https://eestielu.goodnews.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo