Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Johanna Kristiina Jaansoo, Kaari Kink, Robert Derevski, Emilia Kõiv*

 

805198

Eesti tudengid Inglismaal. Foto: ERR/Cambridge University Estonian Society

 

Välismaal õppivate tudengite soov Eestisse tagasi panustada on suur, kuid oluline on riigi koostöövalmidus, kirjutavad Inglismaal õppivad Johanna Kristiina Jaansoo, Kaari Kink, Robert Derevski ja Emilia Kõiv ERR veebis.


Oma motivatsioone välismaale õppima minekuks lähemalt uurides tuli esile kolm peamist ajendit – tunnustatud multidistsiplinaarsed erialad, välismaiste ülikoolide mainekas reputatsioon ning uudishimu ja väljakutse, mida kodust eemal elamine pakub.


Lisaks tundus mõnele meist juba enne põhikooli lõpetamist, et välismaale õppima minek on loogiline jätk keskharidusele.

 

Teistele aga pakkus välismaal õppimine võimalust alustada soovitud eriala juba bakalaureuse tasemel.


Inglismaa kasuks rääkisid kandideerimisprotsessi lihtsus ning ingliskeelne õpe, aga ka keskkooli tugi.

 

Mitmes Eesti keskkoolis pakutakse võimalust sooritada rahvusvaheline keeletest ning korraldatakse kohtumisi juba Inglismaal õppivad vilistlaste ja välismaale õppima minemisest huvitatud õpilaste vahel, et kasvatada uudishimulike õpilaste teadmisi ja julgust astuda järgmised sammud.


Vaatamata füüsilisele kaugusele Eestist, tunneme, et kodust eemalolek on emotsionaalset sidet kodumaaga ainult tugevdanud.

 

Eestisse saabudes on kodumaa võlu veelgi suurem: loodus tundub kordades ilusam, linnad, eluviis ja inimesed palju armsamad.

 

 

Eestlased võõrsil hoiavad kokku


Ka eestlased võõrsil on väga kokkuhoidvad.

 

Inglismaal on suureks abiks just Eesti kogukonnad ja eestlastest tudengid.

 

Ka välismaal viibides tähistatakse sõprade, pere ja sealsete eestlaste kogukondadega Eesti tähtpäevi ja pühasid, samuti tutvustatakse Eesti kultuuri välismaalastest sõpradele.

 

Näiteks saab Londoni eestlaste jõulupeol hapukapsast ja verivorsti ning kuulata Eesti ansamblite muusikat.

 

 

Välismaal õppimine on rohkem kui hariduse omandamine


Meie jaoks on välismaal õppimise näol olnud tegemist rohkema kui pelgalt hariduse omandamisega: see mõjutab meid kui isikuid, meie mõttemaailma, hoiakuid ning veendumusi.


Välismaal elades oleme pidanud astuma välja oma mugavustsoonist, õppima tegema kompromisse ning üle saama tavapärastest harjumustest.

 

Samal ajal oleme kogenud uusi perspektiive ja ideid inimestelt, kellel on meist täiesti erinev taust.


Usume, et just see ebamugavus ning uued vaatepunktid/ideed, mis erinevate kultuuride koostööl tekivad, võivadki viia enneolematute lahenduste ja leiutusteni, ning et Eesti tudengid välismaal on oluliseks sillaks nende ideede jõudmisel Eestisse.


Välismaal õppimine avardab maailmapilti ning pakub laiapõhjalist elu- ning töökogemust, mis omakorda tugevdavad probleemilahendusoskusi, visadust ning iseseisvust.

 

Seda pagasit õigesti Eestis tunnustades ning rakendades loob riik platvormi uuendusmeelsete ning ambitsioonikate noorte kaasamiseks Eesti riigi tulevikku.

 

 

Välistudengite panus Eestisse


Me oleme äärmiselt tänulikud riigi ning ettevõtete poolt pakutavate stipendiumite üle, nagu SA Archimedese Noore Õpetlase Stipendium kui ka välismaal õppivatele tippsportlastele suunatud Eesti Olümpiakomitee toetuse, Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USA-s ning linnade jagatavate stipendiumite eest.


Riigi toetus välismaal viibivatele tudengitele on kindlasti üks oluline stimulaator tugevdamaks noorte soovi kodumaale tagasi panustamiseks.

 

Juba praegu on nii mõnigi lõpetanu, ka meist, Eestisse tagasi pöördunud ning soovib panustada oma eriala arengusse Eestis.


Samal ajal tunneme, et riik peaks pöörama rohkem tähelepanu välismaal õppivate tudengite kojutoomisele, pakkudes aktraktiivseid karjääri- ning kaasarääkimisvõimalusi.

 

On ju igati positiivne, kui elukogenud, välismaal õppinud ning avatud mõtlemisega inimesed naasevad tagasi Eestisse, et anda omapoolne panus riigi ja kodukoha arengusse.


Välismaal elavate ja õppivate eestlaste kogemused saavad muuta Eesti riiki ainult tugevamaks, targemaks ja avatumaks.

 

Praegu on Eesti välistudengil üsna raske Eesti tööturule siseneda, peamiselt seetõttu, et teadlikkus võimalustest on väike ning töökohti, mis vastaksid meie kraadidele, on vaid käputäis.

 

Seetõttu on nii mõnigi Eestisse tagasi pöörduda sooviv tudeng seda pikalt sobiva võimaluste puudumise tõttu edasi lükanud.

 

 

Kuidas Eestisse tagasipöördumist soodustada?

 

Riik saaks välistudengeid kaasata juba varakult.

 

Inglismaal on suur rõhk hariduse praktilisel poolel, mistõttu on suvine praktika elementaarne.

 

Sealjuures oleks Eesti riigil ning ettevõtetel hea võimalus juba ennetavalt välismaal olevaid eestlastest tudengeid koju tagasi tuua, pakkudes tasustatud praktikakohti.


Lisaks pakub nii mõnigi riik, Inglismaa nende seas, spetsiaalselt lõpetajatele suunatud graduate programme, mis soodustab noorel tööturule sisenemist Programmi valitakse noored koolis ja väljaspool omandatud oskuste põhjal ning neile pakutakse tõhusat treeningprogrammi, mille edukal läbimisel avaldub neil võimalus kiiresti kõrgematele positsioonidele tõusta.


Usume, et ka Eesti ettevõtluses võiks selline mindset ehk mõtteviis aidata tuvastada talente ning aidata Eestil mitmekülgselt areneda.

 

See tähendab ka muidugi seda, et ettevõtted on teadlikud ning mõistavad, mis eeliseid välismaal õppimine pakub ning oskavad seda ettevõtte jaoks targasti ära kasutada.


Inglismaal elamine ja õppimine pakub mitmekesiseid võimalusi eneseharimiseks, mistõttu oleks riigipoolne tugi naasvate välistudengite potentsiaali rakendamiseks kodumaal nii tudengitele kui ka Eestile igati kasulik.


Kuigi hiljutised arengud seoses Inglismaa lahkumisega Euroopa Liidust paratamatult mõjutavad Inglismaa atraktiivsust välisõpingute sihtriigina, on välismaal õppimine siiski nii isikliku arengu kui ka tulevikuvõimaluste mõttes paljudele tudengitele oluliseks sammuks.


Avatud piirid ja erinevad programmid on teinud välismaal õppimise lihtsamaks kui kunagi varem: oluline on vaid võimalustest kinni haarata!

 

* Johanna Kristiina Jaansoo, King's College London, BSc - neuroteadus. Kaari Kink, University of Bath, BSci - tervise- ja sporditeadus. Robert Derevski, The University of Manchester, MSc - julgeolek ja rahvusvaheline õigus. Emilia Kõiv, King's College London, BA - ajalugu ja rahvusvahelised suhted.

 

805197

Emilia Kõiv

 

805201

Robert Derevski

 

80520

Johanna Kristiina Jaansoo

 

80519

Kaari Kink

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo