Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

sonaus1

Kui uudsete digisõnade loomine Teid kõnetab, siis ärge hoidke sõnu ainult enda teada, vaid jagage ka teistega. Osalege uudisdigisõnade korjes 28. novembrini.

 

2020. aasta on Eestis kuulutatud digikultuuri aastaks ning seega on just praegu veel sobiv aeg otsida suupäraseid eesti termineid digitehnoloogia mõistetele.

 

"Üsna omamoodi aasta on meie igapäevasesse kõnepruuki toonud sõnad, nagu videokõne, zoomima, distantsõpe, digivaramu, eKool, mis kõik vajaksid suupärasemaid vasteid.

 

Tule ja aita meil neid võõr-, laen- ja hübriidsõnu ilusate emakeelsete uudissõnadega asendada!" tutvustab teemat värske sõnavõistluse Sõnaus kodulehekülg internetis.


Otsitakse vasteid sõnadele: chattima, shortcut, backlog, surfama, copy-paste/kopi-peist, renderdama, striimima, shitposting, doomscrolling, photoshoppima, feature, hackathon/häkaton, aga ka kõikidele teistele sõnadele, mis eestikeelset vastet vajavad.


Täpselt kümme aastat tagasi kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja üleriigilise sõnavõistluse ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

 

Konkurss sai nimeks SÕNAUS, mis Wiedemanni eesti-saksa sõna-raamatu järgi tähendas koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist, nõidumist.


5.–28. novembrini toimub uudisdigisõnade korje Sõnaus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja suupäraseid eestikeelseid vasteid tehnoloogiaga seotud terminitele.

 

Oma väljapakutud sõnu saab esitada võrgulehel www.sonaus.ee 28. novembrini.

 

Lööge kaasa, teeme keele paremaks!


Avalik hääletamine toimub 28. novembrist 4. detsembrini ja digisõnade korje võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünniaastapäeval.

 

Parimad pärjatakse auhindadega.


Keeleteadlane ja -uuendaja Johannes Aavik sündis vana kalendri järgi  8. detsembril 1880 Randvere külas, Laimjala vallas, Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis.

 

Aavik kohandas eesti keele lauseehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpiku.

 

Tema loodud on suur hulk ​tänapäevani ​kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama.

 

Aaviku eeskujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjanikud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas.

 

Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.


2010. aasta sõnausel osales kokku 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.

 

Konkursi üldvõitjaks tunnistati sõna “taristu”, mis on edukalt asendanud meie sõnavaras kohmaka  “infrastruktuuri”.

 

Edukalt on sellest korjest käibele jäänud ka sõna "kärgpere", see tähistab peret, kus vähemalt üks vanem on n-ö "teisele ringile" läinud, ning perre kuuluvad sinu, minu ja meie lapsed.

 

Mõnevõrra hoogu on kogunud ka "penipaun", (doggy bag), millega söömata toitu restoranist koju viiakse.


Eesti Keele Instituut paneb korjele õla alla soovitades uute sõnade loomisel üritada lähtuda järgnevatest juhistest: 1. Sõna peab olema eestipärane; 2. Lahendus peab olema võimalikult lühike; 3. Sõna peab saama hõlpsasti (kergesti) hääldada; 4. Sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada; 5.

 

Tuletis peab vastama eesti keele tuletusreeglitele; 6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele; 7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

 

 

Suupärane on suurepärane


Uue sõnakorje esitlusel 5. novembril Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu, ütles president Toomas Hendrik Ilves: “Arvan, et uusi sõnu tuleb luua vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia areneb.

 

Ja just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti.

 

On üsna loomulik, et uute tehnoloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad.”


Sõnause eestkõneleja on kalamburist (kalambuur on sõnamäng) ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on tunnustatud ka aasta keeleteo auhinnaga.

 

5. novembri avaüritusel tuletas ta meelde; et „Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama.“


Meie kodus tuli kõne alla sõna "läägama", mida noored ohtralt kasutavad.

 

See tuleneb ingliskeelsest mõistest "to lag" ehk kui arvuti või nutiseade on aeglane, pilt ei lae, siis öeldakse, et see läägab.

 

Tütar pakkus välja sõna "hakkima", aga seda tegelikult juba kasutatakse mobiiltelefoni kõnede puhul, kui side / levi ei ole hea. "Ma ei kuule sind hästi, kõne hakib," ehk juttu on kuulda katkendlikult.

 

Kui pilt on juba mängus, nagu nt videokõne puhul, siis juba kõneldakse "läägamisest", sest suhtlus aeglustub, venib.


Sõnaruse uudiseid nende Facebooki lehelt 12. mardikuul: "Meil on hea meel, et uudisdigisõnade korje Sõnaus on nii hästi käima läinud.

 

Tänaseks on laekunud meile juba üle 1100 sõna! Kõige enam on praeguseks vastet pakutud sõnale shortcut – 56 korda, järgnevad chattima (47), photoshoppima (38), hackathon (35) ja striimima (32).  


Shortcut’i kohta on välja pakutud näiteks lühik, jupprada ja käbeklõps, hackathon’i puhul hoosviibimine ja marumuuk, sõna chattima on saanud vasteteks klahvima, lobama, aga ka trügama ja täksima, ning zoomima jaoks on esitatud sõnad kaugsuhtlema ja silduma, oosima ja kiisitama.

 

Kas need sõnad ka kasutusele lähevad, selgub võistlustulemuste hindamisel."


Sõnu on võimalik esitada 28. kadrikuuni; jutt käib ikka novembrist.

 

Seejärel saab oma lemmikute poolt hääletada võrgu vahendusel 4. jõulukuuni.


Sõnause tegemisi saab ka Instagramis järgida.

 

Seal sildista oma sõna teemaviitega (hashtag) #sõnaus.

 

Twitteri kontot sõnausel hetkel ei ole, aga selles keskkonnas sõnumi postitamine ehk to tweet on säutsuma ja postitus ise (tweet) on säuts, nagu linnunokast juba ennemuistsel a'al.

 

Sõnause eestkõneleja, keelega mänglev Keiti Vilms on võtnud nii sõna, kui ka Eesti rahvuslinnu sabast kinni, tutvustades sõsarliiki säutsupääsuke...


Riina Kindlam

 

sonaus2

Asendusi nuruvad sellised digimaailma väljendid nagu copy/paste ehk kopeeri ja kleebi, mida kasutatakse teksti või pilti liigutamise puhul arvutis või nutiseadmes,  aga ka võrdlusväljendina päriselus millegi kohta, mida tehakse samamoodi, korratakse.

Fotod: kuvatõmmised (screenshots) Sõnaus Facebooki lehelt.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo