Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

PRESSITEADE
08.12.2020
 
2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta.

 

Rahvahääletusel sai ülekaalukalt enim hääli digitigedik. Koolidest oli kõige aktiivsem sõnapakkuja Tartu Hansa Kool.


„Sõnause sõnasaak näitab, et inimesed armastavad eesti keelt ja tahavad, et see aja ja eluga kaasas käiks,“ ütles sõnause projektijuht Ede Tamkivi.

 

„Sestap otsustas ka komisjon ühe võitjasõna asemel tõsta esile kümme parimat, mis väga selgelt ning eesti keelele omaselt annavad edasi praegu ühiskonnas oluliste nähtuste olemust. Eesmärk on, et võimalikult paljud uudissõnad ka käibele lähevad.“


Nii mõnelgi sõnal oli rohkem kui üks esitaja.

 

Keeleteadlastest ja -huvilistest koosnev komisjon tõstis esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) ja nende esitajad:
haaksõna (hashtag) - Andres Soojärv
jutla (chatroom) – pisike sipelgas
kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel)  – Erik Hendrik Liiv, Elisa Carita Meikar, Aino Tonka, Triin Nigul ja Kärt-Katrin Pere.
leidlus (hackathon) –  Jaanus Kann
näpikud (nutiseadme näppimise käpikud)  – Brigitta Jürimäe ja Külli Nidermann
ruumer (3D-printer)  –  Sandra Allemann, Janno Juhkov, Maajaam, Oliver Tihanov Tartu Hansa Koolist ning Tallinna 32. Keskkooli 10.-12. klasside ja Mustamäe Gümnaasiumi 4C õpilased
sähku (elektritõukeratas)  – Tanel Kaldma
taibutalgud (hackathon) –  Martiina Viil
tujuk (emotikon)  – Arko Narits ja Anu Tuulmets
vooglema (striimima) – Anna Milena Linder, Reijo Roos, Pauliine Uint, Kristjan Terase ja Oliver Viljamaa


Komisjoni liikmed arutlesid pikemalt sõna kaugõpe üle.

 

„See on küll vana sõna, kuid on oma endise tähenduse (mittestatsionaarne õpe) juba ammu kaotanud.

 

Seepärast saab talle anda uue, päevakohasema sisu,“ selgitab komisjoni liige, Tartu Ülikooli keelenõunik ja Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees Helika Mäekivi, kes on distantsõppe tarbetust ja kaugõppe eelistatavust selgitanud ka ajakirja Universitas Tartuensis septembrinumbris.


Teine komisjoni liige, Johannes Aaviku Seltsi esimees ja Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts rõhutab, et kui inimesed teevad üha enam kaugtööd, siis samamoodi on ka kaugõpe uus normaalsus.

 

„Soovitan kaugõppe kõrval kasutada ka sõnausel pakutud eemalõpet ning juba käibel oleva põimõppe kõrval pigem sisutäpsemat hajaõpet.“


Kuigi sõnaus kutsus esitama uudisdigisõnu, julgustasid korraldajad algusest peale inimesi esitama ka muid ühiskondlikke nähtusi iseloomustavaid sõnu.

 

Neid laekuski omajagu ning komisjon tõstis teiste hulgast esile järgmised huvitava kõlaga uudissõnad:
digitigedik (õelaid kommentaare kirjutav inimene)  – Kaja Liebert
luinak (lõunauinak) –  Tristan Tiisvelt ja Marten Türk
suvasooline (unisex) – Tuuli Reinsoo
sõnasuts (lühike sõnavõtt, liftikõne)  – Maiko Martsik
tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu)  – Margus Ott


Neist esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahvahääletusel enim hääli.

 

Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest.


„See ei ole küll otseselt digisõna, kuid ju on ühiskonnas sellist sõna väga vaja,“ märkis komisjoni liige, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus.

 

Ta juhtis tähelepanu ka seaduspärale, et eestlastele on ikka meeldinud kõlalt huvitavad sõnad (nagu digitigedik) ja ka helijäljenduslikud sõnad (nagu sähku).


Parima koolikollektiivina saab võimaluse kohtuda Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga Tartu Hansa Kool, mille 4.–8. klasside õpilased esitasid õpetaja Lea Sokmani abiga kokku 50 sõna.

 

Muu hulgas esitasid Hansa kooli õpilased selliseid uudissõnu nagu liiming (copy-paste), progeralli (hackathon), pereõpe (distantsõpe) ja vihvel (wifi).


Sõnaus on Vabamu muuseumi ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis on ka osa digikultuuri teema-aastast.


www.vabamu.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo