Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Tallinn kandideerib tänavu UNESCO loovlinnade võrgustiku muusikalinnaks, praeguseks kuulub muusikalinna kategooriasse 47 linna üle maailma ja neist 19 Euroopast.


Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinn suurim muusikakultuuri keskus Eestis, kus toimuvad nii laulu- ja tantsupeod kui ka suured rahvusvahelised festivalid ja kontserdid.

 

„Meie ajalugu ja traditsioonid, ainuüksi laulupidu ja Lauluväljak on piisav ajend selleks, et kandideerida muusikalinnaks,“ märkis Kõlvart.

 

„Kuid lisaks soodustavad meie loome- ja õpikeskkonnad ning kontserdipaigad mitmekülgset muusikaalast tegevust, nii muusika harrastamist, muusikakultuurist osasaamist kui ka muusika loomist.

 

Muusika on Tallinna jaoks olulise tähtsusega, seda nii kultuurilises, hariduslikus, sotsiaalses kui majanduslikus mõttes.

 

Seega soovime laulurahva pealinnana meie linna ja rahva muusikakultuuri veelgi rohkem maailmale tutvustada ning aidata seeläbi kaasa Tallinna kultuurielu ja muusikasektori elavdamisele.“


Ühtlasi viitas linnapea tallinlaste värskele rahulolu-uuringule, millest selgus, et Tallinna peetakse loomingulise õhkkonnaga linnaks.

 

„Samuti soovisid uuringu järgi linlased oma kultuuriellu rohkem muusikaüritusi – kontserte ja festivale.

 

Ma usun, et muusikalinnana saame kõike seda pakkuda mitte ainult tallinlastele, vaid ka kõigile Eesti inimestele ja külalistele,“ nentis Kõlvart.


Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi Tõnu Kaljuste sõnul on UNESCO muusikalinnaks kandideerimine linna poolt väga meeldiv initsiatiiv, sest igasugune rahvusvaheline koostöö ja tähelepanu tähendab muusikute jaoks austust ja väärtustamist.  


Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse kohaselt moodustab Tallinna muusikasektor ca 75-80% kogu Eesti muusikasektorist.

 

2020. aastal tegutses Tallinnas eelmainitud kaardistuse andmetel 1688 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles on hõivatud 2073 inimest. Muusikavaldkonna kaardistusega saab tutvuda Tallinna uuringute andmebaasis.


UNESCO loovlinnade võrgustikku kandideerimine toimub iga kahe aasta järel, viimati 2017 ja 2019.

 

Juhul, kui koroonast tingituna ajagraafikut ei muudeta, siis selgub tänavu hilissügisel, kas Tallinn on osutunud muusikalinnaks või ei.


UNESCO loovlinnade võrgustik käivitati 2004. aastal eesmärgiga tähtsustada kultuuri ja loovuse rolli linnade jätkusuutlikus arengus.

 

Praeguseks kuulub võrgustikku 246 linna üle maailma.

 

Viimastel aastatel on huvi võrgustiku vastu olnud väga suur – 2017. aastal võeti võrgustiku liikmeks 64, 2019. aastal 66 linna.


Võrgustikus on seitse kategooriat: disainilinnad, filmilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, käsitöö- ja rahvakultuurilinnad, muusikalinnad ning meediakultuurilinnad.

 

Üks linn saab kuuluda vaid ühte kategooriasse.

 

Eestist kuulub võrgustikku Tartu kirjanduslinnana ja Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana.

 

VES / Tallinn.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo