Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Katkend Anneli Rõigase raamatust “Eesti jõulud Kremlis”

 

/.../ 1985. aastal võtab Moskvas võimu Mihhail Gorbatšov ja algab perestroika.

 

Olen üliõpilasena perestroika algul suvisel ajakirjanduspraktikal Tallinnas Ajakirjandusmajas.

 

Eestis on kaks suurt ülevabariigilist päevalehte: Noorte Hääl ja Rahva Hääl, mis ei maksa pea midagi.

 

Maht on vaid neli lehekülge ja tiraaž kummalgi miljoni eestlase kohta üüratu – 160 000 ja rohkem.

 

Ajakirjanikke on toimetuses vaid paarikümne ringis. Noorte Hääle peatoimetaja Toivo Aare määrab mu praktikajuhendajaks kultuuritoimetuse juhataja Helle Kulo.

 

Puiklen vastu ja ütlen, et kultuuritoimetuse asemel huvitaks mind midagi sotsiaalsemat. „Helle on ainus, keda ma soovitada julgen ja kellelt midagi õppida oleks, usu, sa ei kahetse,“ ei muuda Toivo otsust.


Ühel hommikul vaatab Helle mulle kavala näoga otsa ja ütleb: „Mul on sulle üllatus.“

 

Helle ütleb, et peatoimetaja Toivo Aare kabinetis toimub osakonnajuhatajate kohtumine KGB-ga, kes soovivat meie toimetuse juhtkonna ja osakonnajuhatajatega mingit probleemi arutada.

 

„Ma ütlesin, et mul on intervjuu kokku lepitud ja ma ei saa seda enam muuta, aga et sina lähed minu asemel,“ muigab Helle.

 

Ma ei oska selle peale midagi muud kosta, kui et mina ka ei lähe. „Ma tahan, et sa seda näeksid. Usu, sa ei pettu. Sellist tsirkust sa mujal ei näe,“ jätkab Helle ja lisab, et mingit intervjuud tal tegelikult pole, ta läheb linna peale ja et pärast tulgu ma ta juurest läbi, sest ta tahab kohe teada, kuidas läks ja mis nad seekord tahavad.


Kui ohvitserid kokkulepitud ajal Ajakirjandusmaja kolmandal korrusel meie toimetuse uksest sisse marsivad, näevad nad välja just nii, nagu oleksid oma asutuse juubeliks vändatud tšekistide filmi võtetelt saabunud.

 

Kõigil kolmel on seljas ühtemoodi mustad nahkjoped ja peas mustast nahast sonid.

 

Selgub, et üks neist on pealik ja kaks tema alamad, kes ei mõika aga eesti keelest vist midagi, istuvad vagusi, aga vahivad teraselt.

 

Kohtumine toimub siiski eesti keeles, mida pealik räägib tugeva vene aktsendiga.


Kui toimetuse osakonnajuhatajad on peatoimetaja toas suure laua taga koos kolmikuga istet võtnud, kusjuures ma ei mäleta, et peatoimetaja Aare oleks ka ise kohal olnud, selgitab tšekistide pealik osakonnajuhatajatele kohtumise põhjuse.


„KGB peamajas Tallinnas on jõutud otsusele, et Nõukogude Eesti inimesed, eriti aga noored eesti naised, kellest paljud tahavad abielluda meie riiki külastavate turistidega, ei saa aru, milline elu neid läänes ees ootab ja kui raske on see elu seal tegelikult.

 

Oleme seepärast jõudnud otsusele, et Noorte Hääle toimetus võiks käivitada KGB antavate materjalide põhjal ja abiga rubriigi välismaalastega, näiteks rootslastega abiellunud eesti naiste raskest elust Rootsis.“


Pealik selgitab, et probleem olevat muutunud eriti tõsiseks just viimastel aastatel, alates 1980. aasta Moskva olümpiamängudest, mille purjetamisvõistlused peeti teatavasti Tallinnas ja millest alates eestlannade abiellumus välismaalastega üha suureneb. Oleme vait ja kuulame.


Puänt saabub, kui pärast KGB trio juhi etteastet teeb suu lahti toimetuse majandusosakonna legendaarne juhataja Ilmar Roden.

 

Roden ütleb, et tema meelest on KGB ettepanek igati tervitatav ja oleks suurepärane, kui ajalehes Noorte Hääl saaks Eesti inimestele valgustada, kui raske ja jube on elu Rootsis. Ülejäänud on vait ja jälgivad huviga. Rodeni sõnavõtt pole veel lõppenud.


„Aga ma arvan, et kõige paremad ja mõjuvamad lood me saame nõukogude lugeja jaoks siis, kui meie oma nõukogude ajakirjanik meie oma toimetusest sõidab ise Rootsi, elab seal natuke ja vaatab seal seda olukorda ja siis kirjutab need lood, et kui raske see elu kapitalistlikus riigis tõesti on.

 

Selline vahetu lugu mõjub meie lugejatele palju rohkem,“ lisab Roden irooniaga, mis KGB triol minu meelest sel hetkel täiesti tabamatuks jääb.


Trio on seepeale üksmeelselt pika hetke vait. Meie oleme ka vait, keegi midagi ei ütle.

 

Pärast väikest juurdlemist ütleb pealik: „Sjee on teil vjääga hjuvitav jidee.“ Siis mõtleb veel natuke ja lisab murelikult: „Aga kas sjee ajakirjanik tjuleks pjärast Rootsit Jeestisse tagasi???“


Naerupahvakut, mis seepeale järgnes, pole võimalik sõnadega edasi anda.

 

Seda, et Rodeni ettepanekul oli sügav irooniline alatoon, mõistis nüüd ka lõpuks sonitrio ja toimetusest lahkusid need ohvitserid ilmse pahurusega ning sarja lugudest jubedast elust Rootsis KGB-l lehte saada ei õnnestunudki.

 

Kuigi kauaks pärast seda iroonilist ülesastet KGB ohvitseride ees Rodenit ennast enam aga polnudki.
/.../


Mu ülikooliõpingutest (Tartu Ülikoolis - toim.), mis algasid Brežnevi ajal ja lõppesid teisel perestroika-aastal, on mul kõige värvikamalt meelde jäänud hoopis üks anekdoot.

 

Kõigi toona lahutamatult nõukogude aja juurde kuulunud ja kuuldud anekdootide seast on see üldse ainus meeldejäänu.

 

Küllap seepärast, et see veel enne perestroika aega kuuldud lugu polnudki omal kombel nagu anekdoot, vaid illustreerib üsnagi tabavalt seda aega, milles me tookord elasime.


Lugu ise algab sellest, et Tartu Ülikoolis toimub arstiteaduskonna tudengite eriala lõpueksam.

 

Eksamiruumis on lisaks auväärsele komisjonile ka kaks skeletti – üks lühem ehk naise oma, teine pikem ehk mehe oma.

 

Komisjoni esimees, lugupeetud professor, küsib tudengilt, et kes need siis on.

 

Tudeng vaatab ja vaatab, aga jääb vastuse võlgu. Professor on heatahtlik, suunab tudengit küsimusega: „No mõelge rahulikult, vaadake, kes need on?“


Tudeng käib mitu korda ümber kahe skeleti, aga ei mõista, mida ta ütlema peaks.

 

Professor suunab tudengit veel kord küsimusega: „No kumb on kumb?“ Lõpuks on kogu eksamikomisjon tüdinenud ja professor lajatab tudengile tusaselt: „No pagan võtaks, mida te siin ülikoolis siis kuus aastat õppisite?!?!“

 

Tudengi nägu lööb seepeale äkki rõõmust särama. Ta läheb aupaklikult ja aeglaselt skelettide juurde ja ütleb heldinult: „Issand, kas tõesti Marx ja Lenin?“
/.../
Edasi loe raamatust.


Vaata siit, kuidas soetada Anneli Rõigase raamatut “Eesti Jõulud Kremlis. Sulepeaga Idarindel”, mis kirjeldab okupatsiooniaega Eestis ning laulva revolutsiooni sündmusi ja võitlust Eesti taasvabanemise eest -
https://eestijouludkremlis.blogspot.com/

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo