Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas kultuurivaldkonna teemaaastad järgnevaks kolmeks aastaks.

2022. aasta on pühendatud raamatukogudele, 2023. aastal võtab järje üle liikumisaasta ja 2024. aasta keskendub kultuurilisele mitmekesisusele.

„Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises.

Sellest ka selline teema-aasta valik. Raamatukogude roll muutub üha enam info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks,“ märkis kultuuriminister Anneli Ott.

Raamatukogude teema-aastat hakkab ette valmistama ja ellu viima Eesti Rahvusraamatukogu.

2023. aastal võtab raamatukogude teema-aastalt teatepulga üle sport, et tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu.

Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast.

2024. aasta tutvustab aga Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. 2023. ning 2024. aasta läbiviijad selguvad edaspidi.

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast, kui tähistati Eesti raamatu aastat.

Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema.

Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta, muusika-aasta, merekultuuri aasta, laste ja noorte kultuuriaasta, digikultuuriaasta.

Kõik senised teema-aastad on väljas Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Lisainfo:
Brita Tuuling
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.