Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

mulgimaa

Soome-ugri kultuuripealinnaks 2021 sai tänavu 13. veebruaril Abja-Paluoja Mulgimaal.    Foto: Taavi Bergmann.

 

Vaba Eesti Sõnas nr 1021 puudutas Jüri Estam oma kolumnis soomeugrilaste väljasuremise valusat teemat. On see paratamatu protsess, mis kaasneb globaliseerumisega?


Hinnanguliselt on maailmas aegade algusest peale olnud erinevate autorite arvamusel 31 000 - 600 000 keelt, millest valdav enamik on jäljetult kadunud. Või mitte ehk päris?

 

Ehk võib nende keelte jälgi siiski leida ka tänapäeval enimräägitavates keeltes?

 

Kahjuks aga ei ole seda enam tagantjärgi võimalik täie kindlusega väita, sest neid keeli pole keegi suutnud üles kirjutada.

 

Siinkohal tahaksin viidata meie oma Eesti mehele Indrek Parkile, kes salvestab viimse mohikaanlasena üles indiaani keeli, hoides niimoodi elus (kasvõi kunstlikult) väljasurevaid keeli ja kultuure. Oleks temasuguseid missiooniga teadlasi ainult rohkem.


Alates 1950ndatest on järsult kiirenenud terves maailmas keelte väljasuremine.

 

Koos keelega sureb ka kultuur, millest on samavõrra kahju kui keele kadumisest.

 

Nii muutub ju maailm aina igavamaks kohaks. Mida saame meie teha?

 

Vabariigi aastapäeval rahvariiete kandmisest ning verivorsti ja hapukapsa söömisest ei piisa. (Pealegi on nii rahvariide triibuseelik kui ka verivorst siiski väga hilised nähtused meie kultuuriloos ning kas tegemist on üldse soome-ugri pärandiga või tuleb siinkohal “tänada” hoopis meie vallutajaid?) 

 

Vastuseks on ehk meelespidamine.

 

Me peame mäletama ja lugu pidama nii enda aga ka teiste soome-ugri keelepuu harudest.

 

Seda me võlgneme juba praeguseks väljasurnud keeltele, sest tänu nendele oleme me need, kes me oleme.


Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kodulehel ( https://www.kultuur.ut.ee/et/taiendusope/loengutesari-soome-ugri-kultuurid) on võimalik kõigil soovijatel tasuta kuulata/vaadata loengutsüklit, mis räägib justnimelt soomeugrilaste minevikust ja olevikust.

 

Lektor  on kultuurikolledži õppejõud ning Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi esimees Taisto-Kalevi Raudalainen.


Loengusarjas uuritakse põhjalikult meie – soomeugrilaste – ajaloolis-geograafilisi levikuid, kuidas meie keel on arenenud ja lahknenud, lektor räägib ka igast keelerühmast lähemalt.

 

Puudutatakse ka valukohti - soome-ugri rahvaste venestamisest või ka laiemalt teiste riikide mõjudest nii tänapäevases kui ka ajaloolises kontekstis.

 

Minu kui keelehuvilise maiuspalaks oli võimalus jälgida, kuidas ürgsõnad on kantud pea muutumatult ühisest keeleallikast tänapäeva, aga ka kuidas indoeuroopa ja teiste kokkupuututud keelte laensõnad on hakanud soome-ugri keeles oma elu elama.

 

Muide, kas te teadsite, et pronksiaja künnisel olid Eesti asukad arvatult lausa kakskeelsed?


Minnes tagasi teema algusesse, siis tegelikult on eesti keel koos soome ja ungari keelega jätkuvalt heas olukorras.

 

Meil on rahvusülikool, kus seni veel kirjutatatakse teadustöid eesti keeles.

 

Ja keele muutumist ei peagi tegelikult kartma. Keel on kui elusolend, kes muutub ja areneb.

 

Eesti keeles on palju mõjutusi saksa, inglise ja rootsi keelest.

 

Jah, probleemiks on see, kui korraga tuleb peale väga suur surve teist keelt rääkida ning see oht inglise keele näol on tänases Eestis täiesti olemas.

 

Erinevalt Jüri Estamist ei pelga mina enam vene keele mõju.

 

Mäletan lapsepõlvest kodulinna Tartut, kus tänavatel võis kuulda paljuski vene keelt (küllap ka seetõttu, et vene temperament käis eestlaste omast üle häälekuse poolest), täna seda enam ei kuule.

 

Pole lihtsalt popp rääkida vene keelt.

 

Ida-Virumaa on muidugi teine lugu, aga ehk ka sealne olukord paraneb uue põlvkonna kasvamisel.

 

Kui just muidugi ingliskeelne kultuuriruum neid enne oma hõlma alla ei võta.

 

Oma väljasurnud lõunanaabrite liivlaste meenutuseks võiks küll aga kasutusele võtta tervitussõna tšau asemel hoopis Tēriņtš.

 

Minu keeletunde kohaselt võiks see küll ka noorte hulgas populaarseks saada.


Ja lõpetuseks tahan siia panna meeldetuletuseks hõimuliikumise eestvedaja Mall Hellami poolt ülestähendatud tõenäoliselt ainsa lause, mis on soomeugri keelepuu suurimas kolmes keeles sarnane:
“Eleven hal úszkál a víz alatt"  (ungari k.)
"Elävä kala ui veden alla"  (soome k.)
"Elav kala ujub vee all”  (eesti k.)


Merike Barborak

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo