Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Ristikivi urn Eesti Kirjanike Liidus 15.09.2017

Reede, 15. septembri hommikul jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi Metsakalmistule.

„Sümboolses mõttes on lõpule jõudnud tema kodumaatus, mida ta ise oma loomingus korduvalt mainis,” ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.

„Kodumaatus oli üks etapp Ristikivi kui looja teekonnal. Mul on hea meel, et tema kodupaik ta taas vastu võtab,“ lisas suure kirjaniku viimaks kodumaale toonud Janika Kronberg, Karl Ristikivi Seltsi asutaja ja eestvedaja.

Kirjanike liidu esindajad on ühisel seisukohal, et oma loomingus ei ole Ristikivi Eestist kunagi lahkunud ning üldajaloolistel teemadel kirjutades jäi ta ikka eesti kirjanikuks, kuigi oli selgelt ka maailmakodanik.

Kuu aja pärast, 18. oktoobril, pühendab Eesti Kirjanike Liit Karl Ristikivi mälestusele kirjandusliku kolmapäeva, millele on oodatud kõik, kes tahavad ajalooliselt olulisele eesti kirjanikule viimset austust avaldada.

Karl Ristikivi maetakse Läänemaale Paadrema kalmistule ema kõrvale 28. oktoobril 2017.

Karl Ristikivi (16.10.1912 – 19.07.1977) sündis Läänemaal Saulepis ning lõpetas 1942. aastal cum laude Tartu Ülikooli geograafia eriala. 1943. aastal põgenes ta Soome ja sealt aasta hiljem Rootsi, kuhu jäi elama kuni surmani. Ta kuulus Eestis üliõpilasseltsi Veljesto ning oli Rootsis Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja kuulus Eesti Komitee Asemike kogusse. Tema algatusel loodi Rootsis eesti eksiilkirjanike fond. Ristikivi loomingust on tuntud triloogia „Tuli ja raud“ (1938), „Õige mehe koda“ (1940) ja „Rohtaed“ (1942), ajaloofilosoofiline sari: „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963), „Imede saar“ (1964), „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967), „Sigtuna väravad“ (1968), „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) ja „Rooma päevik“ (1976), samuti romaan „Hingede öö“ (1953), luulekogu „Inimese teekond“ (1972) ning lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935), „Sinine liblikas“ (1936), „Semud“ (1936) ja „Sellid“ (1938). 1967. aastal pälvis ta Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna.

Tiit Aleksejev, Eesti Kirjanike Liidu esimees

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo