Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas tegevuse 30 aastapäeva.

 

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

 

Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud.

 

Tema järel kõneles president  Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

 

Hando Runneli tervituse luges ette Jaak Johanson. Mõned mõttekillud Runnelilt, kelle hinnangul on muinsuskaitsjad nagu suitsuandurid, mis annavad märku seal  us on midagi muistset ja hoolt vajavat. „Kes mäletavad nõukogudeaegset vangipõlve, mäletavad kui keelatud oli mäletamine. Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja.“ Runnel rääkis, et aega 1940-1990 on taandatud tollaste tõsiasjade ebamugavuse tõttu ebamäärasesse nn muinasaega, millega meil polevat pistmist. „Tänu ühiskonna avatusele on  siiski asutud minevikku avastama, hoidma ja koguni taastama.“ Esimene suurem algatus oli kunagiste kihelkonna piiride märkimine üle Eesti. See on olnud hool inimese kodupaiga hoidmise eest, millest ei hooli haldusreformijad. „Sinu kunagine kodupaik kaotab oma nime, oma ajaloolise olemise õiguse,“ leidis Runnel. Teiseks meeldivaks algatuseks on Runneli arvates inimeste julgustamine minevikku kirja panema, üksikisikute tasandil ajaloo jäädvustamine moonutamata kujul.

 

Velliste jätkas samuti Runnelit meenutavalt: „Siin on neidki, kes osalesid  esimestel Tartu muinsuskaitse päevadel. Tõnis Lukas oli nende päevade peakorraldaja. Mis mulle meenub praegu, on üsna kõnekas.“ Kui meeleavaldus oli lõppemas ja hakati Raadilt linna tagasi valguma, sattus Velliste juhtumisi kõndima Hando Runneli kõrval. Seal lähedal oli üks läänemaailmast tulnud televisiooni võttegrupp. 1988. a oli see täielik üllatus kinnises Tartu linnas. Siis läks jutuks ja võttegrupist küsiti Runneli arvamust: mida kasulikku saaksid nad meie rahvale vabaduse toomiseks teha? Runnel vastanud: „Mis vabadust? Vabadust on meil endal küllalt. Money, money, money…!“ Ja sellest siis Velliste järeldus: „Tahan sellega öelda, millised prohvetid on luuletajad. Teised mõtlesid alles vabadusest, aga Runnel mõtles juba palju kaugemale ette, sest teadis, mis on tulemas.“

 

Jaan Tamm tutvustas enda ja Tiina Linna koostatud mahukat tööd „Tallinna Kaitseväe kalmistu kujunemine, selle hävitamine ja taastamine“, mis jõudis tänavu trükituna kaante vahele. Muuhulgas on vaatluse all ka kalmistu purustamine Nõukogude võimude poolt ning EW kaitseväelaste ja sakslaste haudade ülematmised aastatel 1950 kuni 1991. Riiklikult organiseeritud vandalismist või haudade rüvetamisest pääsesid peale brittide ja kindralite Undi ning Põdderi haudade veel sadakond Eesti-aegset kalmu. Tallinna Kaitseväe kalmistu purustatud mälestiste taastamine ning säilinu restaureerimine algas 1994. aastal.

 

Kõigile aastapäeval viibinutele kingiti see raamat põhjalikumaks tutvumiseks. Väikese kontserdiga esinesid Gabriel Passov ja Tauno Tennov viiulil ning Priit Saar akordionil. Päev lõpetati seltskondliku osaga.

 

kylauudis.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo