Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Aastal 2018 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pühitsedes on otsekui selle auks samale aastale juhtunud ka seitsme suure Eesti luuletaja ümmargused  sünnipäevad:

 

Friedrich Robert Faehlmann          220

Friedrich Reinhold Kreutzwald      215

Lydia Koidula                                   175

Mihkel Veske                                    175

Gustav Suits                                    135

Marie Under                                     135

Kersti Merilaas                                105

 

Annan alljärgnevalt iga luuletaja kohta lühikese eluloo ja näite tema loomingust, et ei ununeks need auväärsed inimesed, kes on Eesti rahvale kinkinud nii palju ilu, elujulgust ja rahvustunnet. Näidete valik on paratamatult subjektiivne ja ruumipuudusel saan pikematest luuletustest anda vaid osa salme. Loodan aga, et saate kõikidest poeetidest küllaldase pildi.

 

Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)

 

1024px Friedrich Robert Faehlmann by Nikolai Triik

 

F. R. Faehlmann sündis Järvamaal mõisavalitseja pojana. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja töötas arstina Tartus, olles ka eesti keele lektor ülikoolis. Tema õhutusel asutati aastal 1838 Õpetatud Eesti Selts, kus esmakordselt kerkis mõte luua rahvuseepos “Kalevipoeg”. Faehlmann asus ideed innuga teostama, kuid suri enneaegselt. Töö jäi Kreutzwaldi hooleks, kes üle võttis senini kogutud materjalid.

 

Alljärgnevalt Faehlmanni luuletuse “Suur on, Jumal su ramm” 3. ja 4. salm:

 

Tere, mõnigi paik, armas ja kallis mul,

kus ma mõnigi kord õnnega viibisin,

kuulsin ööbiku laulu,

kala mängimist vaatasin.

 

Tule tagasi veel – tagasi tule veel,

õnnis, õnnelik aeg kõige su rõõmuga! -

Silmapilkude vastu

eluaja ma annaksin.

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 – 1882)

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald

 

F. R. Kreutzwald pärineb Virumaalt. Aastal 1832 lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja asus Võrru, kus töötas linna- ja maakonnaarstina kuni 1877, harrastades aga ka luuleloomingut. Viimased eluaastad veetis ta Tartus.  Kreutzwaldi maja Võrus korrastati 1940 muuseumiks – esimene selletaoline kirjaniku mälestusmärk Eestis. See on huvitav paik, mida minagi sain aastal 1942 uurida.

 

Kreutzwald, keda juba eluajal “Lauluisaks” kutsuti, on eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” looja (1857-61). Ehkki teos tugineb vanadele muistenditele ja rahvalauludele, on rõhuv osa temast Kreutzwaldi töö, mitte otsene rahvalooming.

 

Olgu siinkohal tsiteeritud “Kalevipoja” prohvetlik lõppsalm:

 

Aga ükskord algab aega

Kus kõik piirud kahel otsal

Lausa lähvad lõkendama;

Lausa tuleleeki lõikab

Käe kaljukammitsasta -

Küll siis Kalev jõuab koju

Oma lastel’ õnne tooma,

Eesti põlve uueks looma.

 

Lydia Jannsen (Koidula) (1843 – 1886)

 

Lydia Koidula A 37 3152

 

Lydia Jannsen, varjunimega Koidula, sündis Vändras eestikeelse ajakirjanduse rajaja J. V. Jannseni tütrena. Aastal 1862 sooritas ta ülikoolis koduõpetaja-eksami ja töötas hulk aastaid “Pärnu Postimehe” ja “Eesti Postimehe” toimetuses. Peale abiellumist dr. E. Michelsoniga siirdus Lydia Kroonlinna, kus ta ka suri. Tema sügavalt isamaaline luuletus “Sind surmani” on üldtuntud.

 

Siinkohal selle algus- ja lõppsalm:

 

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,

mu õitsev Eesti rada,

mu lehkav isamaa!

 

Mu Eesti vainud, jõed

ja minu emakeel,

teid kõrgeks kiita tahan

ma surmatunnil veel!

 

Ja tihti siiski leian

su silmis pisaraid? -

Mu Eestimaa, oh looda:

ka ajad muutuvad!

 

Meil’ tulevased tunnid

veel toovad kinnitust!

Käi kindlalt! Pea kõrges!

Aeg annab arutust!

 

Raul Pettai

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo