Euroopa eestlaste ühendkoori ees seisab dirigent Kalev Lindal.

Eestist kaugemal, teistes Euroopa riikides asuvad eestlased taaselustasid Eesti 100. sünnipäeva puhul Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupeotraditsiooni. Eelmine nädalavahetus tõi Inglismaale Leicesterisse kokku 250 lauljat ja tantsijat 14 riigist.

Festival algas 7. septembril ansambel Curly Stringsi ning soojendusbänd ÖÖ esinemisega The Y Theatre’is. 8. septembri pärastlõunal aga toimus The Venue’s@ DMU De Montfort University’s Euroopa eestlaste 5. laulu- ja tantsupidu. Esinesid eesti koorid ja rahvatantsurühmad ning kaasa

lõi ka Curly Strings. 

Saali fuajees sai uudistada fotonäitust, mis andis ülevaate eesti kogukondade kultuurielust Ühendkuningriigis viimase 70 aasta jooksul – alates 1947. aastast, mil paljud eestlased  saabusid UKsse sõjapõgenikena, tänapäevani, mil siin tegutsevad nendesamade eestlaste järeltulijad ning pärast Eesti taasiseseisvumist Inglismaale elama, õppima ja töötama asunud eestlased.

Esinemiste vahel sai publik võimaluse külastada Leicesteri Eesti Maja, kus asus festivali infopunkt. Eesti Majas sai nautida eestipärast toitu ja jooke ning kohtuda sõprade-tuttavatega.

1960. aastal asutatud Leicesteri Eesti Maja on olnud pea 60 aastat eestlaste kultuurikeskus Kesk-Inglismaal. Eesti maja on koht, kus eestlased ja nende sõbrad saavad kaasa lüüa Eesti segakooris ja rahvatantsurühmas ning kus igal aastal on tähistatud vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja muid eesti tähtpäevi.

Festival lõppes after party’iga laupäeva, 8. septembri õhtul Ukraina Maja saalis, kus nii esinejad kui ka peopublik said koos meelt lahutada. Kavas olid eesti muusika, rahvatants ja ühislaulud.

Festivali korraldas Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ). 1947. aastal asutatud ühingu peamine siht on algusest peale olnud eesti keele, meele ja kultuuri säilitamine ning tutvustamine väljaspool Eestit. IEÜ on eesti seltside ja ühingute katusorganisatsioon UKs. Ühingu liikmesorganisatsioonid on Londoni Eesti Selts, Leicesteri Eesti Maja, Bradfordi Eesti Kodu, Nottinghami Eestlased ja IES Tulevik. Ühing hoiab tugevaid sidemeid teistegi organisatsioonidega üle kogu UK, näiteks eesti koolidega Inglismaal ja eesti kirikuga.

Peo korraldajate eesmärk oli tutvustada eesti muusikat ja ajalugu välismaal ning tähistada Eesti riigi juubelit eestlastega, kes elavad-asuvad kodumaalt eemal. "Mina kasvasin üles pagulaste lapsena ja meil oli see igatsus, et kunagi Eesti saab ikka vabaks ja ma kasvasin üles laulu ja tantsuga. Ja see igatsus on ikka püsinud," meenutas Euroopa Eestlaste Koori liige Pille Läänemägi. 

"Eelkõige on see midagi, mis hinge toidab. Kõige selle muu elu ja olu kõrval ja Eestist kaugel olles on need asjad olulisemad. Ilmselgelt on rahvatants tore ühine harrastus ja ka kõva trenn," märkis Luksemburgi naisrahvatantsurühma Laiali juhendaja Mari-Liis Kivioja. 

Euroopa eestlaste laulupidude traditsioon sündis 1974. aastal Saksamaal, vajus aga 1980. aastate lõpus soiku. "Kuna Eesti pühitseb juubelit, siis me otsustasime kinkida Eestile selle taaselustamise," lausus Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupeo korraldaja Reet Järvik. 

Lõppes seegi pidu lauluga “Ta lendab mesipuu poole”. Euroopa eestlased lubasid kohal olla järgmisel suvel suurel peol Eestis. 

Reet Järvik

ERR

Fotod: Estonian Embassy in London Facebook

Video: ERR veebis https://bit.ly/2xe8nOX