Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kahe viimase olümpia (Rios oli 11.) kogemusega purjelaudur Ingrid Puusta õnnestunud üritus ületada esimese naisena sel sõiduriistal Läänemeri tähendab eestlastele palju enamat kui rekordikatset või sporti.


Nimelt läksid 72 aastat tagasi septembris Eestist Rootsi poole teele sajad ja sajad suuremad ning vähemad laevad ning paadid (Rootsi andis NSVL nõudel tagasi ligi 700 alust!), et viia eestlasi ära sõjakeerise ning Vene võimu jalust. Tuhanded kaasmaalased jõudsid üle mäsleva mere, paljud mitte. Oleks tore, kui vapra purjelauduri sõit kohalejõudnuid meenutaks ja kaduma jäänuid mälestaks.


Ingrid Puusta plaanis esmalt üle mere purjetada Gotlandilt Saaremaale, paraku polnud tuuled talle soodsad ja kava keerati vastupidiseks. Aga kui 1944 varitsesid eestlaste aluseid nii tormilained kui Vene lennukid ja Saksa allveelaevad, siis nüüdki ei õnnestunud Puusta sõit Saaremaalt Gotlandile kummalgi katsel. Kõigepealt läks rikki saatekaatri mootor, ja kuna neidu üksi raskele mereretkele lubada ei saanud, tuldi randa tagasi. Uue kaatriga teisele üritusele minnes selgus aga, et tuult pole ollagi ja taas jäeti sõit katki.


Nii starditi lõpuks ikkagi Rootsist Farö saarelt ja vapper Ingrid Puusta lõpetas 185 kilomeetrit eemal ning 14 tundi hiljem surmväsinu, aga õnnelikuna lõkketulede valgel Saaremaa rannas. Teda ei takistanud teel mitte suured lained, vaid õhtupoole vaibunud tuul, ja purjelaudur pidi seepärast viis viimast tundi mingikski edasiliikumiseks nii-öelda pumpama ehk sõiduriista lihasjõul edasi viima. Ingrid oli juba katkestamise äärel, aga rannas tulesid nähes pingutas ikka lõpuni.


Ühe endale seatud rajajoone ületas hiljuti ka 39-aastane kulturist Ott Kiivikas, kes sai Hispaanias Barcelonas mainekal Mr. Olympia ehk Arnold Classic Europe võistlusel 85 kilo kaaluvate meeste seas amatööridest teise koha. Eesti kuulsaim kulturist ütles, et tegi lausa jackpot’i, jõudes pjedestaalile, surudes oma iidoli seitsmekordse maailmameistri Arnold Schwarzeneggeri kätt ja pääsedes temaga ühele pildile.


Kiivikas, kes muide kuulub juba aastaid Eesti Olümpiakomitee juhtivatesse komisjonidesse ja räägib seega kaasa Eesti spordielu kujundamisel, tuli kevadel kulturismis Euroopa meistriks. Järgmiseks astub Kiivikas lavale võistlustel Prahas ja Soomes Lahtis, siis üritab 18 aastat järjest püsida Eesti meistri troonil ja hakkab valmistuma novembris peetavateks maailmameistrivõistlusteks.


„Olen selles eas ja vormis, et nüüd on lõikuse ehk võitude võtmise aeg. Arnold Classic’ul osales 64 riigi 1400 sportlast nii Euroopast kui mujalt, tasemelt oli see võistlus EM-i ja MM-i vahepealne,“ kommenteeris Kiivikas.


Eesti selleks aastaks peaaegu lõppenud õuespordi (on veel mõni rahvajooks ja jätkavad jalgpallurid, kel Eesti meistrikulla jagamine tõotab kujuneda üle aastate põnevaimaks) võtavad üle saalialad. Korvpallihooaeg on alles nii noor, et sellest pole miskit rääkida, küll aga kütavad põnevust võrkpallimehed. Nimelt tuli Eesti rahvusmeeskond imekombel rongi alt välja Euroopa meistrivõistluste eelturniiril Tšehhis ja alistas esimeses lisavalikmängus ka Läti.


Aga kõigest järjekorras. Eesti jäi eelturniiri esimeses ringis alla vaid Tšehhile, alistas Makedoonia ja Rumeenia ning oli kinni lisavalikmänge andvas teises kohas. Paraku häviti eelturniiri teises ringis ootamatult kehva esinemisega nii Rumeeniale kui Makedooniale ning finaalturniiri unistus muutus olematuks või vähemalt väga ähmaseks. Ent kus häda kõige suurem, seal ootamatu õnn kõige lähemal. Viimase päeva mängudes võitis Makedoonia Rumeenia ja jättis Eestile teise koha šansi. Vaja oli võita grupi esikoha juba kindlustanud Tšehhit ja sellega tuldigi teise kooseisuga esinenud tšehhide (kes ei hakanud põhimehi klubihooajale mõeldes enam piinama) vastu toime. Väike ime oli sündinud.


Järgnes esimene lisavalikmäng naabrite lätlastega nende karukoopas Jelgavas. Mäng vääris vaatamist nii tasemelt kui pingelt. Selles ei puudunud ameerika mägedele sarnased tõusud ja mõõnad, vastase provotseerimine ja kohtunikult kollaseid-punaseid kaarte nõudnud närviminekud. 1800-pealisest läti publikust siiski ei piisanud 200 eestlase toetatud maarjamaalaste alistamiseks, esimese mängu võitis Eesti 3:2. Korduskohtumine on Tallinnas Tondiraba hallis 9. oktoobril ja selles on lätlastelgi 3:0 või 3:1 võidu korral EM-finaalturniirile pääsemise võimalus.


Ookeanitagustest aladest niipalju, et Eestimaal on rõõm oma ühest kaduma läinud kergejõustikutähest (oli 2006 nii kettaheites kui kuulitõukes noorte maailmameister) Margus Hundist, kes teeb ameerika jalgpalli NFL profiliiga Cincinnati Bengalsi meeskonnas oma seni parimat hooaega. Bengals on küll põhiturniiril teeninud kaks võitu ja kaks kaotust (eelmisel nädalal alistuti 17:29 tiitlikaitsja Denver Broncosele ja võideti 22:7 Miami Dolphins) ning seisab oma konverentsi tabeli keskel, aga Idabloki hüüdnime kandev Margus Hunt on saanud palju mänguaega ja õigustanud treenerite usaldust peaaegu igas mängus vastaste löögiüritusi blokkides.


Eestis räägitakse üle pika aja paar sõna ka niisugusest alast nagu ragbi. Nimelt esineb Eesti meeskond Euroopa Rahvaste Karika 2. divisjonis ehk kontinendi tugevuselt 23.-32. koondise seas. Avamängus saadi suurelt 5:53 sugeda Ungarilt, veel minnakse vastamisi Norra, Soome ja Taaniga. Selgituseks: näiteks Ungaris on 2100 aktiivset ragbimängijat, Eestis 42, kellest 15 tuleb koondislastena väljakule saata. Aga kui on tegemislusti, siis pole ehk mõtet kommenteerida. Andku aga minna.


Enn Hallik

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo