Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

sokkTiit Sokk

 

Kui Eesti Jalgpalli Liit vahetas rahvusmeeskonna peatreeneri postil rootslase Magnus Pehrssoni oma poisi, mängijana 157 korda riiki esindanud Martin Reimi vatu, järgnesid sellele esialgu ülipositiivsed emotsioonid nii pallurite kui publiku seas. Eesti mängis Gibraltari (võeti kohustuslik võit) ja Kreeka (kaotati napilt) vastu nii rõõmsalt ja loovalt nagu polnud aastaid teinud.


Et tagasilöök tuleb ja võib-olla juba MM-valikmängus maailma edetabeli neljanda vastu, võis arvata. Aga see, mis juhtus FIFA jooksva edetabeli 119. riigi Eestiga pühapäeval Brüsselis, oli siiski masendav. Belglased näitasid Eestile, et kõik mänguohjad on vaidluseta nagu vastane üldse mängida oskaks, nende käes, lõid esimesel poolajal kolm ja teisel, mil nad juba väljakul lausa pingevabalt maarjamaalaste kallal lustisid, veel viis väravat. Katastroofilise skooriga 1:8 eestlased platsilt lahkusidki. Ainus helge hetk oli Henri Anieri värav avapoolaja lõpus (ühe korra Eesti palli Belgia värava raamidesse suunata saigi, seega realiseerimisprotsent 100!).


Peatreener Reim tunnistas, et läks ründavale mängule panustades ja Belgia kaitse vigadele lootes taktikaga alt. Ka tunnistas ta vastaste suurt üleolekut individuaalses tehnikas ja väravavõimaluste loomises ning lahendamises. Mis nüüd edasi saab, selgub õige pea. Igatahes kutsus Eesti Jalgpalliliit kokku kriisikoosoleku, kus kohal ka koondise üleeelmine juhendaja Tarmo Rüütli. Kas tähendab see tema naasmist kunagisse ametisse?


Kui ajalukku vaadata, siis seitsme väravaga ehk 0:7 on Eesti uuel iseseisvusajal kaotanud Norrale ja Leedule (1995), Iisraelile (2002), Bosniale ja Hertsegoviinale (2008) ning tänavu juunis Portugalile. Kõige rohkem väravaid on läbi aegade Eesti rahvusmeeskonna puuri löödud 1922. aastal, mil Soomele jäädi alla 2:10.


Aga mingem paremate teemade juurde. Kaasaegsete olümpiamängude sünnilinnas Ateenas joosti maratonipäeva raames  esindusliku koosseisuga 10 km distants, millel naistest sai teise koha Lily Luik. Tegemist on ühega kolmest kuulsatest Eesti jooksvatest kolmikutest, kes lõid esimeste ühel alal startinud äravahetamiseni sarnaste kolmikutena laineid Rio olümpial. Nüüd Ateenaski olid Lily kõrval Leila ja Liina kohal ning presenteerisid meediale Tallinna kui maailma järgmise aasta maratonipealinna. See tähendab tunnustust senise veatu korraldamise eest ja lootust 2017 sügisel SEB Tallinna maratonil paljusid maailma tippe näha. Õdede Luikede kohta veel niipalju, et kiitus nende tugevale närvile. Nimelt on Eestis kahjuks palju kadedaid kiibitsejaid, kes ei jäta materdamast õdede jooksutaset (vaatamata sellele, et kõrge olümpianormi nad ju täitsid!) ja kommenteerivad, et tuntus tuleb vaid tänu ühesarnastele näolappidele. Come on, mõistkem, et Liina, Leila ja Lily on igati tublid ja teinud Eestile palju promo.


Eesti sai hiljuti juurde ka ühe olümpiavõitja. Tegemist on Ateenas (jälle seal!) peetud mälumängurite olümpiaga, kust eestlane Igor Haba naases täiskomplekti medalitega. Spordiküsimustele vastamises oli ta parim, väljalangemisvõistluses teine ja kirjandust tundis pronksmedali eest. Kui Habalt küsiti, kas mälumäng on ka sport, vastas ta, et mõttesport igal juhul. Higistada ja muskleid pingutada küll ei tule, aga näiteks mälumänguolümpial tuli ajusid ragistada peaaegu nädalajagu päevi alates kella 9.30st väikse lõunapausiga peaaegu keskööni. Ning treeningki pole naljategu. Ateenast naasnult pidas Igor paar päeva puhkust, siis lõi jälle spetsiaalse mälutreenimisprogrammi arvutis lahti. Selles on üle 15 000 küsimuse ja need täienevad pidevalt. Kui sageli arvuti mingit küsimust esitab, sõltub sellest, kas mäluäss vastust teab või mäletab. Kui vastus tuleb kergelt, kordab arvuti küsimust kauges tulevikus, kui Haba jääb hätta, teab arvuti, et kordamine on tarkuse ema, ja küsib õige pea sama asja uuesti.


Pühapäeval tähistati Eestis isadepäeva. President Kersti Kaljulaid pidas oma esimese kodumaise temaatilise kõne, mida nüüd kommentaatorid analüüsivad, Eesti Naisliit valis aasta isaks legendaarse korvpalluri Tiit Soku.


Tiit Sokk on oma isa, samuti kuulsa palluri ja treeneri August Soku mantlipärija. Tiit tuli Nõukogude Liidu koondise ühe intelligentseima mängujuhina 1988. aastal Soulis olümpiavõitjaks ja 1991. aastal Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmena viimaseks NSV Liidu korvpallimeistriks. Viimasel aastakümnel on Tiit Sokk Eesti korvpalli rahvusmeeskonna tunnustatud ja austatud peatreener.


Selle kohta, et naisliit valis just tema Eesti 2016. aasta isaks, ütles Tiit Sokk, et seda au vääriksid paljud Eesti isad, tema on aga selle eest, et pere koos ja hoitud, tänulik eelkõige abikaasa Margitile.


Ka Tiidu ja Margiti pojad Tanel Sokk ning Sten-Timmu Sokk on tipptasemel korvpallurid. Isa käe all mängivad nad Eesti koondmeeskonna särgis, Eesti meistrivõistlustel on sageli vennaarmu tundmata Tanel Tartu Ülikooli, Sten-Timmu Tallinna Kalev/Cramo eest vastamisi.


Enn Hallik

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo