Laupäev 2. mahlakuul, samal päeval, kui Toronto Eesti Maja laval marsissid eesti lasteaia moenäituse modellid, marssisid Tallinna vanalinnas sajad omavalmistatud maskidega lapsed rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul. Oli see vaid õnnelik juhus, et ka tänavuse moenäituse teemaks olid muinasjutud?
Just 2. aprillil 1805 sündis Taanis maailma kuulsaim muinasjutuvestja Hans Christian Andersen ning aastast 1967 tähistatakse tema sünniaastapäeval rahvusvahelist lasteraamatupäeva.
Tegemist on esimese korraga, kui Eestil oli võimalik kaasa lüüa selle tähtpäeva ettevõtmistes, mida korraldab Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (Zürichis loodud IBBY, International Board on Books for Young People). Igal aastal saadab nimelt üks IBBY liige üle maailma läkituse ja plakati oma maa tunnustatuimalt lastekirjanikult ja kunstnikult. Üleskutse, mille teemaks "Raamat mäletab" kirjutas tänavu meie lastekirjanik Aino Pervik ning sellega kaasas käiva plakati tegi kunstnik Jüri Mildeberg.
Et rahvusvaheline lasteraamatupäev jõuaks võimalikult paljude Eestimaa lasteni, korraldasidki Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke suure maskide rongkäigu. Kuid sinna niisama ka ei saanud, vaid tuli pürgida.
Parimad maskid pealinna
Rongkäigus osalemiseks korraldati 2.-5- klassi õpilastele Eesti raamatukogude lasteosakondade kaudu armastatud raamatukangelaste maskide võistlus. Lisaks heale teostusele pidi kirjandustegelane olema hästi äratuntav. Võistluse kaudu valiti välja ligi 600 last üle Eesti, kes kogunesid tol laupäeva hommikul Suure Rannavärava ja Paksu Margareeta külje alla Lastekirjanduse Keskuse ette. Seal pandi maskid ette, võeti plakatid kuulsate lasteraamatute tsitaatidega kätte ja marsiti trummipõrina saatel maakondade kaupa mööda Pikka tänavat Raekoja platsi poole. Ees liikusid loosungid: "Loe targaks!" ja "Nina raamatusse!" Määrdunud lumevallide vahel hakkas voolama kevadine vikerkaar, mis lõppes Nuku- ja Noorsooteatris tasuta etendusega "Nukumängu ABC" ning NUKU muuseumi külastusega samas.
Edasi Kentuki poisid!
Seda tsitaati tunneb enamus meist, kui Joosep Tootsi poolt hüütud "Kevades". Paraadis osales ka uuemaid nägusid, mõned neist mulle võõrad. Küsisin oma mehelt, kes on see kass mustade prillidega, kellel kaelas silt: "Annetage vaesele pimedale kõutsile." See olevat kass Basilio muinasjutust Buratino ehk Tolstoi versioon Pinocchiost. (Burattino on itaalia keeles käpik- või hüpiknukk / marionett.) Pipi Pikksuka ja Sipsiku tuntus on ammu juba nende sünnimaa piire ületanud, kuid Eno Raua Naksitrallid: Sammalhabe, Muhv ja Kingpool minu lapsepõlve Kanadasse ei jõudnud. Astrid Lindgreni Karlsson Katuselt ka mitte, mul on kahju öelda. Ka Karlssoni kuulsamad laused olid plakatitele maalitud ja vonklesid peade kohal: "Rahu, ainult rahu!" ja "Katuselt vaadates on kõik teistmoodi!" Ei usu, et kunagi varem on ühe väikese küpsetise sõnad niivõrd suurte massideni jõudnud: "Eide käest veeresin ära ja taadi käest veeresin ära ja sinu käest veeren ka!" — Kakuke. Rõõmustav oli näha värskete võrsetega naervat naerist (rahvusvahelist tuntud vene muinasjutt aastast 1863, inglise keeles "The Giant Turnip".)
Eesti raamatute lemmikutest olid kohal veel Pokud (Edgar Valter), limonaadinotsu Limpa (Andrus Kivirähk) ja muidugi rohkearvuliselt suht noori tegelaskujusid – Leiutajateküla Lotted ja kass Brunod (Ernits, Põldma, Kivirähk).
Kas teadsite, et USAs on kaks Hans Christian Anderseni kuju? Ta istub koos inetu pardipojaga New Yorgi Central Pargis ja ka Solvang Kalifornias, 1911. a. taanlaste poolt asustatud ja siiani pealtnäha taanipäraselt säilinud linnakeses.
Lõpetuseks väike viktoriin mäletamisväärsete kasulike tsitaatidega, mida rongkäigus nähtud. Kes ütles: 1) "Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu."; 2) "On võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall." ja 3) "Ära muretse, siis pole sul ka muret."
Vastused allpool.
Riina Kindlam,
Tallinn
Vastused:
1) Pipi Pikksukk
2) Karupoeg Puhh
3) Mary Poppins
