VES 52 – 3. jaanuaril, 2007

<!– .style1 {color: #0000FF} –>HEAD UUT AASTAT!

Vaba Eesti Sõna soovib kõikidele oma lugejatele ilusat ja rõõmurikast uut aastat!
Talvefoto Eestist: Jaak Nilson www.jaaknilson.ee

Seabrooki jõulupidu

Laulavad Brianna Carter ja Briana Bevacqua. Fotod: Eriks Bajars

Seabrooki Eesti Seltsi traditsiooniline jõulu-lõuna toimus 3. detsembril 2006. a. Seabrooki Eesti Majas.  Koosviibimise avas Eevi Truumees, tervitades kõiki külalisi ja soovides head pühade algust. Järgnes söögi- palve õp. Heino Nurga poolt.
Pärast lõunaeinet andis Seabrooki Eesti Seltsi juhatus õp. Nurgale üle albumi tema kuue aasta  teenistuse kestel kogunenud mälestuspiltidega. Kõik juhatuse liikmed võtsid sõna, tänades teda tehtud töö eest ja meelde tuletates ilusaid aegu meie keskel. Õp. Nurk lahkub kui Seabrooki hingekarjane aasta lõpul ja siirdub tagasi Eestisse.
Samal ajal tähistati õp Nurga sünnipäeva maitsva tordiga ja lauldi “Happy Birthday”-d ning õpetaja emale anti üle punased roosid poja sünnipäeva puhul.
Külalisi oli rohke-arvuliselt, nii oma seabrooklasi kui ka kaugemalt tulnud sõpru, ning lõbus vestlus kestis kuni hilise õhtupoolikuni. Jõulupidu kaunistasid meie noored tütarlapsed Brianna Carter ja Briana Bevacqua ilusate eesti jõululauludega Jean Pianin’i klaveri saatel.                                 
Helgi Viire

Ülemine pilt – Õp. Heino Nurk ja tema ema pr. Juta Nurk albumit vaatamas.
Alumine pilt – Seabrooki Eesti Seltsi juhatus õp Heino Nurgaga.
Esimene rida – Ivi Hall, Eevi Truumees, õp. Heino Nurk, Helgi Viire ja Helga Vast.
Teine rida – Heldur Tammela, Eva Soone, Helle Jürisson, Helve Hindre, Emmi Bajars ja Olav Hindre.
Kõik fotod – Eriks Bajars

MAAILM VAJAB MUUTUST

Ilmar Mikiver

“Mida rohkem ta muutub, seda enam samaks ta jääb”, kõlab üks populaarne prantsuse vanasõna. Seda muidugi ei taha omaks võtta kirglikud keskkonnakaitsjad, kelle hinnangul maakera muutub lakkamatult soojemaks – vaat et kuni plahvatuspunktini välja. Tänavuste jõulupühade ja aastavahetuse ilmastik näis “rohelisi” toetavat. Klassivend Tallinnas kirjutab, et neil on “sajandi soojem sügis” – keskmine temperatuur Fahrenheiti järgi öösel kuni +40, päeval kuni +48 kraadi – ja lisab: “Lumest võib unistada, enamasti on taevas pilves, toas pime”. Tema kui pühendunud suusataja jaoks on olukord katastroofiline.
Kuid eesti suusasportlased ei ole üksinda selles ahastamapanevas olukorras. Shveitsis ja Austrias laiuvad lumiste nõlvade asemel lillelised aasad ja iga Celsiuse kraad, mis lisandub kohalikule keskmisele temperatuurile, nagu ütleb austria meteoroloog Boehm, tähendab mitmesaja suusakeskuse sulgemist nendest 666-st, mis tema piirkonnas tegutsevad. Alpi suusakeskusi külastab ümmarguselt 80 miljonit turisti ja sportlast aastas. Tänavune talv on Boehmi arvestusel “soojim viimase 1300 aasta jooksul”.
Inglismaal hakati temperatuure korrapäraselt registreerima 1669.a. Äsja lahkunud 2006 osutus selles registris kõige soojemaks aastaks. Kuid austria ilmastikuteadlased on tuvastanud, et enam-vähem niisama sooje talvi esines ka juba 10. ja 12. sajandil – see on: eesti viikingite hiilgeajastul, (kui uskuda meie mõnede ilukirjanike ajalookäsitlust). Kahjuks ei sisalda islandi saagad mingeid andmeid selle kohta, mil määral kuumalained, orkaanid või pakased mõjutasid eestlaste võimuseisu „Läänemere isandatena“.
Tunduvalt tõenäolisem näib, et eestlased tuhat aastat tagasi kannatasid sama talve-depressiooni all nagu mu klassivend ja – tõele au andes – kogu skandinaavia rahvastik ka praegu. Lehe teatel on Rootsis (ja küllap ka Norras, Soomes ja Eestis) üheks populaarsemaks kauba-artikliks praegu päevavalguslambid, mis tohtrite hinnangul asendavad päikest ja peletavad enesetapu-meeleolu. Pole ka ime: mäletan omaenda Rootsi-ajast, et novembris oli päikest keskmiselt ainult neli tundi kuus.
Kuid tänapäeva maailmas näib põhja-eurooplaste hingeline surutis otse luksuskaubana selle eksistentsiaalse surmahirmu kõrval, mille all kannatavad lõunamaade inimesed. Suures osas Aafrikast ei ole probleemiks suitsiid, vaid genotsiid. Mõelgem vaid tutside hõimule Ruandas, kus naaberriigi arvukam hõim, hutud, tapsid 1990. aastail 800 000 tutsit. See oli rahvamõrv, mille vastu vajalike meetmete rakendamine olnuks sõnaselgelt ÜRO peasekretäri Kofi Annani ülesanne. ÜRO ei teinud aga midagi, samuti kui ta ei teinud midagi ka Balkani sõjas Srbrenicas 1990. aastail või nagu praegu Lääne-Sudaanis, Darfuris, kus Põhja-Sudaani valitsus on juba mõrvanud 400 000 inimest.
Ajaloo ühe suurima rahvamõrva kõrval lasub Annanil ka vastutus ajaloo ühe suurima altkäemaksu-skandaali eest paar aastat tagasi, kui kümneid miljardeid dollareid ÜRO (st. sinu ja minu) raha kadus pististeks spekulantidele kurikuulsa programmi „Nafta toidu eest“ raames. Nüüd, kus Annan on ametist lahkunud, esineb meedia-kommentaaride rohkesti heasoovlikke näpu-näiteid ta järglasele, lõunakorealasele Ban Ki-Moonile – eriti selleks, kuidas ta peaks vältima vigu, mis võimaldasid Annanil kõrvale hiilida vastutusest nende rekordiliste võimu kuritarvituste eest.
Sümpaatne ja veenev on ÜRO endise alamsekretäri Chris Burnhami soovitus voolujoonestada peasekretäri büroo, milles istub ümmaguselt sada alam-peasekretäri ebamääraste ülesannetega ja palgaga $170 000 aastas. Wall Street Journal’i järgi tuleb suur osa neist vallandada kui esimene samm selleks, „et saavutada kontroll sekretäriaadi üle või vähemalt teada saada, mida nad teevad“. Leht pöördub uue peasekretäri poole palvega:
„Te olete soovi avaldanud, et Teie asetäitjaks saaks naine. Väga hea valik oleks Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes ise aktiivselt kandideeris Teie ametikohale ning kellel on suurepärased sidemed Ühendriikidega“ (WSJ, 19. dets.)
See oleks kindlasti üks neist muutustest, mida maailm hädasti vajab, midagi, mis vastupidi Lähis-Ida konfliktile ja terroritõrjesõjale selgesti signaliseerib, et uus ajastu on alanud. (Muide, nende ridade kirjutamise ajal tuli klassivennalt teade, et Tallinnas on paks lumi maas. Olgu ta tervitatud!)

Aasta lõpul

Vello Helk 23.12.2006

Lõppeval aastal olen kommenteerinud iga nädal, püüdnud peamiselt jälgida poliitilist arengut, vahelduseks teinud kõrvalepõikeid. Kogu aeg silmas pidades aasta esimeses kommentaaris tsiteeritud Viivi Luige küsimust ”Mis toimub tegelikult?” Suhteliselt suurt rolli on mänginud president Arnold Rüütel. Alates tema uusaastaläkitusest, jätkates Kadrioru vanade ja noorte probleemide ja ordenivihmaga Vabariigi aastapäeval. Hiljem analüüsisin tema välissuhtlust. Tema poliitilise garandi rollist oli palju juttu enne presidendivalimisi. Sellega pöörati uus lehekülg, Rüütel lahkus areenilt ja taandus peahuvi orbiidilt.
Olen pannud suurt rõhku ajaloole, korduvalt küsides, kas Eestil ei tohigi olla oma ajalugu? Miks pööratakse seda jälle pea peale? Kas eestlasi tahetakse teha geneetilisteks kommunistideks? See probleem  muutus eriti aktuaalseks aasta lõpul, kuna Venemaa propagandaveskid produtseerisid filmi, milles korrati varemaid valesid, näiteks Narva hävitamisest sakslaste poolt.
Luubi all on olnud endised juhtivad kommunistid, kelle panust on püütud idealiseerida, nagu näiteks Johannes (Ivan) Käbin. Kommenteerimist vääris endise ideoloogiasekretäri Mikk Titma kaitsekõne ”Miks mõista hukka neid, kes tahtsid edukalt tööd teha?” – aga kelle kulul? Pühendasin  tähelepanu vaikivale Vaino Väljasele, tema Hannibali-vandele. Minevikunostalgia kasv tegi muret.
Ei unustanud endise Eesti Vabariigi riigimehi, küsides ”Kas süü või saatus?”, eriti keskendudes Jaan Tõnissoni rollile. Tähtsat osa on mänginud Tõnismäe pronksmees, kellest on juttu mitmes seoses. Kas on ta vabadusvõitleja või järjekordse alistumise sümbol?
Kestab tendents: Venemaa kirjutab Eestile ette mitte ainult käitumist, vaid ka ajalookäsitlust. Loomulikult võivad vene poliitikud ja ajaloolased ajada rumalat juttu, aga kui see toimub ka saatkonna tasemel, on tegemist sekkumisega Eesti siseasjadesse. Venemaa käitub Eestiga just nagu oma vasallriigiga. Kinnistub mulje, et kas pole Keskerakond, mille venelastest liikmed eitavad okupatsiooni ja liider Savisaar kas vaikib või räägib teemast mööda, tegelikult Trooja hobune?
Selle kohta on palju näiteid. Kui Marko Mihkelson mõistis hukka Eesti lipu rüvetamise ja teotamise Moskvas, keskendus Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik teda kritiseerides sellele, et ta vahetas ära kaks vene noorteorganisatsiooni. Hiljem ründas aga Eestit sama teravalt Vene välisminister Sergei Lavrov. Kui juhiti Savisaare tähelepanu faktile, et tema poolt Eesti kodakondsuse saamiseks esitatud Andrei Filatov rahastas Eesti ajalugu võltsiva filmi, arvas ta, et seda tehti ”väidetavalt”.
Üha rohkem halvustatakse neid, kes julgevad kaitsta eesti keelt ja meelt. Tavaliselt samastatakse nad natsidega või Moskva eeskujul ”fashistidega”.  Kui keegi võtab sõna eestluse kaitsmiseks, on kohe platsis kommenteerijad süüdistustega kui mitte natsismis, siis vähemalt russofoobias. See paistab olevat üsna hästi organiseeritud, tasakaalukamad kommenteerijad võtavad pikemat mõtlemisaega. Kui aga keegi omadest teeb vea, viskub kohe suur armaada kaitsele, mõtlemata sekunditki argumentide, faktide ja asjaolude üle. Tänapäeva Eestis tegutseb tõenäoliselt FSB, sest paljud märgid viitavad varem palju kasutatud meetoditele. Kas jätkub julgust seda läbi näha (Amar Annus, KesKus 11/2006)?
Venemaa süüdistab eestlasi pidevalt fashismis ja veel seitsmes surmapatus ning ülejäänud maailm kuulab ja mõtleb, mida asjast arvata. Sama tendentsi on üha rohkem hakanud süvendama just Keskerakond, kes toetab sellega Moskva lepingupartnereid.
Keskerakonna häälekandjat Kesknädalat väljaandev sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital omandas detsembri alguses sajaprotsendilise osaluse Vesti Dnjas. Selle peatoimetaja, 2003. aastal Keskerakonna ridades kandideerinud Aleksandr Tshaplõgin kinnitas, et ajalehes Pravo i Pravda ilmunud artikkel, milles samastati Ansipit ja Laari natsidega, oli tema koostatud. Savisaar väitis aga kohe, et selle taga seisvat ühendpartei. See on ju tema mineviku – aga ka putinlik taktika: selles, milles ise süüdi oled, süüdista kohe küüniliselt teisi. On aga nii, et ükskõik mida ta ütleb, on tõsi. Tema kaitsjate koor ei luba selles kahelda. Kui see läheb vastuollu varem tema poolt öelduga, siis silm peast välja sellel, kes vanu asju meelde tuletab! Talle ei loe nähtavasti midagi peaminister, valitsus, president ega riigikogu? Pole ju ka veel avalikult tunnustanud Ilvese valimise legitiimsust. Peaminister neelab kodurahu nimel alla koalitsioonipartneri solvangud, mis ei mõnita mitte ainult teda ennast, vaid Eesti riiklust. Kas on ta peaminister Savisaare varivalitsuses?
Lõpuks pisut presidendist, kelle 100 päeva pole veel möödas, aga algus on olnud paljutõotav. Eriti intervjuu Venemaa raadiokanali Ehho Moskvõ’ga, milles ta ei kartnud olla otsekohene. Kodurindel on tendentsiks tasakaalukus, mis ilmneb ka tema Eesti Päevalehe jõuluintervjuus (23.12.), või on see pigem tagasihoidlikkus? Ütleb Venemaa kriitikat mainides, et keegi Euroopas ei mõtle, et eestlased on natsid.  Väidab aga hiljem, et EL-i vanade liikmesriikide arvates oleme populistlikud ja natsistlikud? Tema arvates ei tohiks Eesti välispoliitika seisneda reaktsioonides Venemaa provokatsioonidele. Lisaksin ”ainult”, sest vaikimist võib mõista kui nõustumist. Ta tahaks pärast valimisi teha peaministrikandidaadi ettepaneku enim hääli saanud erakonna esimehele. See käib Skandinaavia riikide tava vastu, kus tehakse ettepanek selle partei esimehele, keda toetab parlamendi enamus – Eestis on ju ka parlamentaarne demokraatia.
Loodan hüüdja häälena VES-i oaasis veel natuke jätkata, mõteldes Eesti tulevikule. Head uut aastat!

Aeg sõdida ja aeg leppida

28.12.2006 Postimehes arutleb kolumnist Jarmo Virmavirta Venemaa ja Eesti mitmeplaaniliste suhete üle, tuues võrdluseks Soome ja Venemaa omavahelised suhted.

Venemaa jääb Eestile ohuks, rääkis Ants Laaneots esimese asjana, kui sai Eesti kaitseväe juhatajaks (EPL, 06.12.). Aus mõtteavaldus, aga kas ka tark? Kuigi Venemaa on Eestile oht, on ta siiski ka NATO ja ELi partner, mitte vaenlane. Kas nii ei oleks saanud öelda?
Sama päeva lehes oli teinegi teade Venemaa kohta. Uudis ütles, et Eesti suurendab detsembris ametnike hulka Peterburis ja Moskvas selleks, et kõik venelased, kes tahavad tulla Eestisse aastavahetusel pidutsema, saaksid õigel ajal viisad. Selle uudise järgi on venelased võimalus. Venelased ei röövi Eestis raha, vaid annavad seda helde käega välja.
Samamoodi tajutakse Venemaad ohu ja ühtaegu võimalusena ka Soomes. Kui pärast suurt murrangut 1990. aastail hakkasid venelased Soomet külastama, riputati näiteks Ida-Soomes Lappeenranta linnas kaupluste ustele tihti sildid «Venelastele keelatud».
Aga kui hakati aru saama, et venelastel on raha piisavalt ja enamgi veel, tehti uued sildid. Tekst on praegu «Räägime vene keeles».
Pilk ajalukku
Venemaast rääkimiseks tuleb vaadata minevikku. Mitte kaugemale, aga kuni Poltaava lahinguni aastal 1709. Rootsi kuningas Karl XII pidi selles lahingus raske kaotusega leppima ja Rootsi kui suurriigi aeg hakkas läbi saama.
Pärast sõdurkuningas Karl XII surma astus Rootsi samme demokraatia suunas, jagunedes poliitiliselt kaheks leeriks. Oluline erinevus kahe tolleaegse Rootsi erakonna, Kübarate ja Mütside vahel oli suhtumine Venemaasse. Mütsid panustasid koostööle Venemaaga, Kübarate taotlus seevastu oli revanzh, kättemaks.
Kui võimul olid Kübarad, sündis kübarate sõda. Tagajärjeks oli Vene teine okupatsioon Soomes. Ent siis öeldi ka esimest korda välja mõte Soome iseseisvusest. See mõte siis suurt toetust ei leidnud, aga põhimõtteline jagunemine Kübarate ja Mütside hoiakute vahel jäi Soomes püsima.
1807. aastal leppisid Aleksander I ja Napoleon Tilsitis kokku, et Soome läheb Venemaa võimu alla. Tagajärjeks oli jälle Vene okupatsioon Soomes ja soomlased andsid siis truudusvande Vene tsaarile.
Tasu saabus kohe, kui Aleksander I rääkis Porvoo riigipäeval 1809, et Soome on tõstetud Euroopa rahvaste hulka. Soome sai autonoomse staatuse, ka näiteks oma raha ja oma posti. Venelastel oli vaja viisat, kui nad Soomet tahtsid külastada. Soome oli riik riigis, aga 19. sajand oli Soomele kiire arengu aeg. Niisugune oli Mütside poliitika tulemus.
Soome traditsioon
Ehkki Kübarate ja Mütside poliitika otseselt Rootsist Soome ei siirdunud, on mõlemad hoiakud Soomes siiamaani olemas.
Soome poliitikas on järgitud Kübarate põhimõtteid näiteks 1917. aastal, kui Soome iseseisvaks sai. Samasugune oli olukord ka 1939–1944, kui Venemaa üritas taas Soomet okupeerida.
Pärast Teist maailmasõda on aga Soome hoidnud Mütside liini. Kübar vilksatas 1991. aastal, kui Soome ütles lahti sõprus- ja koostööleppest (YYA) Nõukogude Liiduga.
Ajaloo õppetunnid Soomele on üpris selged. Kui Euroopas on murrangu ajajärk ja Venemaal kaos, tuleb olla Venemaa suhtes ettevaatlik ja kasutada vajaduse korral ka Kübarate poliitikat. Aga pärast murrangut on Venemaa võimalus, mida tark suudab ära kasutada. Venemaa ei ole kunagi nii nõrk, nagu see paistab, aga mitte ka nii tugev, kui paistab, rääkis Otto von Bismarck.
Küsimus on praegu selles, kas Venemaa on pärast Nõukogude Liidu lagunemist nõrkusseisundis või on suur-riik tõusuteel? Ehk kas on Kübarate või Mütside aeg?
Vastust ei ole lihtne anda. Kohe pärast 1991. aastat olid valikuteks ühelt poolt Venemaa lagunemine viieks-kuueks väiksemaks riigiks ja teisalt raudse korra kaudu võimu koondamine Moskvasse.
Jeltsini ajastul paistis, et esimene võimalus on lähedal. Putini ajal on suund vastupidine. Stabiilsus on Putini saavutus. Iseküsimus on, mis saab pärast teda.
Tähtis on see, et keskklass on Venemaal pead tõstmas, elatustase tõuseb – eelkõige tänu sellele, et Venemaa on energiapoliitika suurriik. Aga arengul on oma hind. Pole ime, et mõned lääne poliitikud on hakanud õpetama Putinile demokraatiat ja inimõigusi.
Kodanikuühiskonda on Venemaal pikk tee. Osa probleeme tulenevad sellest, et Venemaal on teine traditsioon kui Lääne-Euroopas. Suurt mandririiki on läbi ajaloo hoitud distsipliini ja korra all.
Venemaa pole ainult oht
Venemaa ei ole õnnemaa, aga tema suund ei ole üdini halb, Venemaa ei ole ainult oht. On õige, et demokraatia ja inimõigused ei ole otse majandustõusu põhjus, aga selles suhtes pole kritiseerijaks lääne kõige liberaalsemad riigid.
1) Kui Venemaa majandus kasvab, on see kogu Lääne-Euroopa suur võimalus.
2) Kaos Venemaal ohustab demokraatiat, demokraatia nõuab stabiilsust.
3) Venemaale on ohuks ka ühepoolne majandus, sõltuvus energiast. Euroopale on oht sõltuda Vene energiast.
4) Venemaa on nii NATO kui ka ELi partner, mitte vaenlane. Oht on suhteline mõiste kogu Euroopas.
Niisiis Läänemere suurriik Venemaa ei ole Lääne-Euroopale ainult oht. Ma sooviksin meenutada Juho Kusti Paasikivi sõnu, et tõsiasjade tunnistamine on tarkuse algus. Kui praegu ei ole aeg sõdida, ehk võiks siis olla aeg leppida?
©1995-2006 Postimees

Relvarahu mälestushetk

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad.
Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku võimaluse oma riigi ehitamiseks.
Vabadussõja võidu aastapäevadel on läbi aegade mälestatud üle kogu riigi selles sõjas langenuid. Ausammaste jalameile on asetatud pärgi, süüdatud küünlaid, helisenud on kirikukellad. Kaitseväes ja Kaitseliidus on peetud hardushetki, varasematel aastakümnetel ka paraade.
Tänavu katkes elav side Eesti Vabadussõjaga – suri viimane selles sõjas Eesti riigi sünni nimel võidelnud sõjamees. Ent vaimne side selle pöördelise sündmusega ei nõrgene, vaid hoopis kasvab: tänavu on 3. jaanuar esmakordselt lipupäevana meie ametlikes kalendreis – kui Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Sõjahaudade Hooldeliit ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse – kogu avalikkust (s.h. ajakirjandust) ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni.

Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
Eesti Sõjahaudade Hooldeliit
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Tallinnas, 14. detsembril 2006

Praost Uudo Tari 75. sünnipäeva tähistamine

Praost Uudo Tari juubelisünnipäeva tähistati EELK NY Eesti EV. Luteri Usu Koguduses 17. detsembril 2006.a. Ülal laulab juubilarile New Yorgi Eesti Meeskoor Erik Veski juhatusel.
All: Juubilar tänab külalisi. Fotod: Jaan Kuum

Kirjad jõuluvanale NY Eesti Kooli lastelt

NY Eesti Kooli lapsed loevad oma kirju jõuluvanale: Mait-Marten Nanits oli koerust täis, Kirsi Balazs tahtis X-boxi, Ilona Lane lükkas akvaariumi maha ja Aleksander Peets soovis krokodilli. Foto:VES

Armas Jõuluvana,
Ma olen olnud väga hea laps sel aastal. Koolis õpin hästi ja käitun viisakalt. On ainult üks asi, mida ma paluksin, et Sa mulle Jõuluõhtul tooksid. Ma kannaksin ta eest hoolt, söödaksin, peseksin, viiks teda kõndima. Ta võiks mu voodi all magada (kui ta mahub). Ma valvaksin, et ta kedagi ei hammustaks. Ma olen terve elu-aeg tahtnud niisugust kodulooma, aga siiamaani ei ole mul olnud õnn seda veel saada. Palun, palun, palun too mulle krokodill! Ma oleksin väga tänulik!
Aitäh!

Armas Jõuluvana,
Palun tule minu majja kah – ära usu, mis mu vanem õde võib-olla minust Sulle kirjutas.
Ega ma ei ole paha poiss – tavaliselt. Ma teen väga harva ulakusi – võib-olla ainult üks kord kuus – ei, nädalas – ei, päevas – vahest üks kord tunnis. Aga ega keegi ei pane neid ulakusi pahaks. Ainult üks kord – ei kümme – ei kolmkümmend korda olen saanud karistatud sel kuul. Ja mille eest? Näiteks, ega õde ei saanud haiget, kui lükkasin ta kelgu jalaga mäest alla. Ei! Ta sai kuulsaks, et keegi teine pole veel nii kiiresti sellest mäest alla sõitnud! Ja see on, miks ma seda tegingi! Loodan, et Sa mind ikka jõuluõhtul pead meeles.
Aitäh!

Armas Jõuluvana,
Ma arvan, et ma olen olnud hea laps sel aastal. Aga Sa ei pea mulle kinke tooma – (noh, võib-olla ainult paar tükki). Mul juba on palju mänguasju ja ega mul vaba aega ei ole (vahest ainult 3 tundi päevas!) Iga päev on kodutööd ja igal teisel laupäeval pean Eesti kooli tulema! Ega mul ei ole võimalust uusi kingitusi üldse õieti nautidagi. Sellepärast lisan siia ainut mõned asjad, mida hädapärast paluksin: Nintendo DS, Xbox 360, Playstation, Playstation 2, PSP, Gamecube, Gameboy, Gameboy color, Gameboy Advanced SP, IPOD, IPOD Nano, IPOD shuffle, IPOD video.
Aitäh!
Oh, ja Playstation 3 kah!

Armas Jõuluvana,
Ma olen tavaliselt pai laps, aga pean seletama, mis ühel päeval juhtus. Kui ma tegin eesti kooli kodutööd, kuulsin suurt lärmi. Tegin akna lahti, aga herilane lendas tuppa. Ma vehkisin ja tahtsin toast välja joosta, aga libisesin vaiba peal ja kahjuks tõmbasin kala akvaariumi põrandale. Põrand oli väga märg, aga ei olnud millegagi kuivatada, nii et pidin tarvitama voodilinu. Ei tahtnud, et ema avastab märgi linu ja nii viskasin need rõdult alla taha aeda. Kõik oli hästi – me sõime õhtusööki ja siis – koer tuli väljast tuppa – kõik märjad linad seljas!! Palun too mulle jõuluks uus akvaarium ja mõned kalad. Ma luban olla ettevaatlikum.
Aitäh!

NY Eesti Kooli jõulu-rap

Räpivad NY Eesti Kooli õpilased koos õpetaja ja sõnade autori Toomas M. Sõrraga. Foto: VES

Me kooli õpilased
ja me oleme nüüd siin.
Noh ütle jõuluvana,
kus on valge viin?

Kingitusi sul
on palju sinu kotis,
aga kus on hapukapsad
suures köögi potis?

Meil meeldivad su kombud
meil meeldib juua vett,
kuid kallis jõuluvana,
kus on meie kotlett?

Jaaa… kotlett, kotlett,
mahlane kotlett
mitte mesilase mett
ja mitte soola vett
mitte koera kaela kett
ja mitte baari lett
vaid suur paks kotlett
jaaaaa… kotlett, kotlett

Kingi meile ka
vast pisut kapsasuppi,
heeringat ja sülti
ja väikest vorsti juppi.

Pirukad on toredad,
rosolje väga hea,
sooviks kingiks kõike neid,
kui palju sa ei tea.

Kui kõht meil tühjaks läheb,
siis verivorsti soovime,
kui majas seda pole,
siis pizzat meie proovime.
Pizza, pizza
pizza, pizza, pizza
külmetatud pizza
jääkapi pizza
nüüd paistab nagu vapp
maitseb nagu papp
nagu köögi pesulapp
kus peale pandud sapp
see pizza
jaaaaaaa….pizza, pizza,….. pizza, pizza, pizza

Ja kartuli pudru –
kus on see nüüd läinud?
miks siin Eesti Majas
nii palju on käidud?

Sest kartulid ja soust
maitsevad nii head,
istume siis maha
ja sööme nagu sead.

Kõhud meil on tühjad.
ja söögi isu kole.
Selle söögi taolist
maailmas küll ei ole.

Ja sellepärast küsime,
nüüd jõuluvana, sinult
kas sa tõesti soovid
laulusalmi minult?

Kui meile oled toonud
need väiksed jõulu kingid
ja koju oled jätnud
need suured jõulu singid.

Sink, ja vorst
ja kõik see tore söök
shokolaad on hea
aga kus on sinu köök?

Kui sa jälle tuled
ja sul on kaasas kotid,
parem võta kaasa
suured köögi potid.

Potid, potid
jah, suured köögi potid
mitte kotid, vaid potid
potid, potid, potid….
Ja poti sees on siis
õiged kingitused –
sült ja hapukapsas,
mitte sinu maiustused.
Toomas M.Sõrra (1999)

ERKÜ juhatuse liige Gilda Karu ja abikaasa Fred Foy võtsid osa Kongressimehe Mark Kirk’i vastuvõtust 15. oktoobril Lake Forest, Illinois’is.  Mark Kirk on positiivselt hääletanud Balti küsimustes.  Pildil on vasakult Fred Foy, Kongressimehe abikaasa pr. Kimberly Kirk, ERKÜ juhatuse liige Gilda M. Karu, ja Kongressimees Mark Kirk, kes esindab Illinois 10. piirkonda, kus asub ka Chicago Eesti Maja.
Foto: erakogu

Uuest aastast on tulumaksumäär 22 protsenti
Tulumaksumäär alaneb järgmise aasta 1. jaanuarist 22 protsendile; maksuvaba tulu suurus jääb endiselt 2000 kroonile kuus.
BNS arvutuste kohaselt peaks keskmine netopalk suurenema järgmisest aastast 77 krooni võrra. BNS võttis arvutuse aluseks 10 000-kroonise brutopalga ning töötaja maksed pensioni teise sambasse. Töötuskindlustusmakse määraks on arvutustes võetud 0,6 protsenti.
Tulumaksuvaba miinimum jääb selle aasta tasemele, mis on 24 000 krooni aastas ehk 2000 krooni kuus.
Kui sellel aastal saab 10 000-kroonise palga saaja netopalgana kätte 7960 krooni, siis tuleval aastal 8037 krooni.
VES/BNS
Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.
Näiteks kui 2007. aasta jaanuaris makstakse välja detsembri palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel 2007. aasta jaanuaris kehtivat maksumäära ehk 22 protsenti, teatas maksu- ja tolliamet.
Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Näiteks 2007. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2006. aasta eest ning selles rakendatakse 2006. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 23 protsenti.
Selle aastaga võrreldes ei muutu töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad.
Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3 protsenti ja kindlustatule 0,6 protsenti ning kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt kaks protsenti brutopalgast. /BNS/

Uurimiskeskus: gaasijuhtme trassil on vähe ohtlikke objekte
Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasijuhtme trassil merepõhjas ei ole kaugeltki nii palju ohtlikke objekte, kui on väidetud ajakirjanduses, väitis Moskva uurimiskeskus Piter Gaz.
“Teadusliku uurimislaeva Akademik Galitsin pardal tehtud viimane uuring piki tulevase gaasijuhtme trassi tehti veealuste videoseadmete abiga. Enamik potentsiaalsetest ohtlikest objektidest on kas looduslik või tavaline prügi, mis ei kujuta endast mingit ohtu,” ütles uurimiskeskuse juht Dmitri Shiljaev Interfaxile.
Ta lisas, et mingeid lõhkematerjale uuringu käigus ei avastatud. Shiljajevi sõnul ei leitud pärast ulatuslikku filmimist ja metalliotsijate kasutamist Taani saare Bornholmi lähedalt mingeid tõendeid sinna maetud keemiarelvade kohta.
Shiljaevi sõnul on Piter Gaz uurinud gaasijuhtme trassi juba kaks aastat ning selle aja jooksul on kajaloodiga leitud kaks kilomeetrit laiast uurimiskoridorist üle 5000 objekti, millest 792 asuvad gaasitrassi läheduses.
Vene-Saksa Läänemere põhjas kulgeva gaasijuhtme kogu-pikkus saab olema 1200 kilomeetrit. Aastaks 2010 plaanib gaasijuhet opereerima hakkav konsortsium käivitada juhtme esimese etapi, mille läbilaskevõime on 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
VES/BNS

Uuest aastast muutuvad konsulaarteenuste riigilõivud
1. jaanuarist 2007 jõustub uus riigilõivuseadus, millega muutuvad konsulaarteenuste riigilõivu määrad. Riigilõivu tasumine Eesti välisesindustes toimub asukohariigi rahas. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister lubada välisesinduses võtta riigilõivu eurodes või USA dollarites Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel.
Välisministeeriumi teatel on Eesti välisesindustes notariaalset tõestamist volitatud tegema vaid erikutsekonsulid.
Konsulaarametnik võib teha isiku taotlusel tõlke välisriigis või Eestis antud avalikust dokumendist juhul, kui ta valdab piisavalt mõlemat keelt.
Välisesindustes osutatakse perekonnaseisutoiminguid sõltuvalt sellest, kas asukohariigi õigusaktid seda lubavad või mitte.
Uuest aastast maksab välisesinduses näiteks tõendi väljastamine, dokumendi legaliseerimine, apostilli väljastamine, dokumendi tellimine ja dokumendi edastamine 230 krooni, notariaalne tõestamine 620 ja notariaalne kinnitamine 310 krooni.
Tõestamistoiming välisministeeriumi nõusolekul maksab uuest aastast 1250 krooni.
BNS

Eesti kutsub valimistele OSCE vaatlejad

Välisministeerium saatis Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioonile (OSCE) kutse tulla vaatlema 4. märtsil toimuvaid parlamendivalimisi.
Välisminister Urmas Paet märkis OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste üksuse (ODIHR) direktorile saadetud kirjas, et järgmisel aastal toimuvatel riigikogu valimistel on Eestis esimest korda ka elektroonilise hääletamise võimalus, mis muudab hääletamise valijatele mugavamaks ja paindlikumaks.
Paeti sõnul on e-hääletamine uudne kogu OSCE piirkonnas ning seetõttu võiks ODIHR kaaluda võimalust vaadelda Eestis 4. märtsil toimuvaid valimisi.
Detsembri algul pöördus OSCE vaatlejate kutsumise ettepanekuga välisministeeriumi ja vabariigi valimiskomisjoni poole OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht rahvaliitlane Jaak Allik.
Tema kinnitusel on jutud sellest, nagu vaatleks OSCE PA valimisi ainult riikides, kus arvatakse demokraatiaga probleeme olevat, valed ning kasutusel just Venemaa ja mõne SRÜ riigi propagandaarsenalis. OSCE vaatles Eestis 1995. ja 1999. aasta parlamendivalimisi. 2003. aastal tutvusid OSCE eksperdid küll valimiseelse olukorraga, kuid vaatlejaid Eestisse enam ei saadetud.
Välisriigis olles on valijatel võimalik hääletada elektrooniliselt, kirja teel või välisesindustes.
Internetiaadressil www.valimised.ee saab elektrooniliselt hääletada 26. veebruarist 2007 alates 9.00 (eesti aja järgi) ööpäevaringselt kuni 28. veebruarini 2007 kell 20.00. Samalt veebilehelt saab ka lisainformatsiooni elektroonilisest hääletamisest. Elektrooniliselt saab hääletada ka enamikes Eesti välisesindustes. Selleks peab valijal olema kehtiv sertifikaatidega ID-kaart ja selle PIN-koodid.
VES/BNS

Skandaalse ajalehenumbri koostas venekeelse lehe Vesti Dnja peatoimetaja

Pildil Pravo i Pravda’s ilmunud skandaalne fotomontaazh Andrus Ansipist ja Mart Laarist koos natsivormis sõduriga.
Kaitsepolitsei ei tuvastanud Keskerakonnaga seotud ajalehes Pravo i Pravda ilmunud artiklites ja piltides sõjapropagandat, mistõttu ei alustanud nende suhtes kriminaaluurimist.

Ajalehe Vesti Dnja peatoimetaja Aleksandr Tshaplõgin kinnitas ETV uudistesaatele, et ajalehe Pravo i Pravda detsembrinumbris ilmunud skandaalsed materjalid olid tema koostatud. Tshaplõginit abistas lehe väljaandmisel Tallinna kunagine abilinnapea Leivi Sher, vahendas ETV24. Sher ütles teleuudistele, et tegi vaid tehnilist tööd ning sai lehte minevad materjalid Tshaplõginilt. Tshaplõgin lisas, et Keskerakonna logo kasutamine ajalehes oli küljendaja viga.
Sher ja Tshaplõgin kinnitavad, et nende hinnangul ei ole ajalehes avaldatud artiklite ja fotomontaazhi puhul tegu vaenu õhutamisega.
“Kõik, mis ma kirjutasin seal lehes ja mis ma sinna panin, ei lähe vastuollu minu südametunnistusega. See kõik võiks olla ka Vestis. Kui te vaatate Vestit, siis [Andrus] Ansip labidaga on samuti küllalt pikantne,” ütles ta teleuudistele.
Pravo i Pravda detsembrinumbri kaks esimest külge rääkisid fashismi väidetavast taassünnist Eestis. Esiküljel oli pealkirja “Oni opjat na marshe” (“Nad marsivad taas”) all avaldatud sõjaaegne pilt marssivatest natsi-Saksamaa sõjaväelastest.
Lehe teisel küljel ilmus pikk artikkel pealkirjaga “Ansip, Velliste ja uued natsid”. Artiklit illustreeris sõjaaegse Saksamaa propagandaplakati stiilis fotomontaazh, kus olid kujutatud SS-lase kiivris sõdur, peaminister Ansip ning Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Mart Laar.
Vesti Dnja peatoimetaja Tshaplõgin oli Keskerakonna liige novembrist 2002 aprillini 2004 ja pürgis erakonna nimekirjas 2003. aastal riigikokku.
Keskerakonna juhatuse liige Ain Seppik ütles, et Keskerakonna seisukohti see lehenumber kindlasti ei kajasta. Seppik ütles, et lehe pealdises on kirjas, et tegu on Keskerakonna lehega, kuid sisust ei olnud teadlik ei tema ise juhatuse liikmena ega erakonna esimees Edgar Savisaar.
Neljapäeva, 28. detsembri pärastlõunal distantseerus Keskerakond Pravo i Pravda detsembrinumbrist ja palus vabandust kõigi käest, keda on solvanud selles lehenumbris kahel esimesel leheküljel ilmunud materjalid.
Keskerakond teatas ka, et palus Pravo i Pravda kaubamärgi kasutamise õiguse saanud Jüri Vilmsi Sihtkapitalil ajalehe tiraazh kokku korjata. Ka teatas erakond, et võtab Jüri Vilmsi Sihtkapitalilt tagasi Pravo i Pravdo kaubamärgi ja lõpetab sellenimelise ajalehe väljaandmise.
Keskerakonna häälekandjat Kesknädalat väljaandev sihtasutus Jüri Vilmsi Sihtkapital omandas detsembri alguses sajaprotsendilise osaluse Vesti Dnjas.
Krediidiinfo andmeil on Jüri Vilmsi Sihtkapital registreeritud Tartus asuval aadressil.
Nõukogu liikmeteks on märgitud Urmas Jürgenson ning keskerakondlased Arvo Jaakson ja Tartu volikogu esimees Aadu Must. Juhatuse liikmena on kirjas Marko Kütt.
VES/BNS

NSV Liidu ja lääneriikide salajane koostööpakt

Juba Julius Caesari ajast, aga võib-olla isegi varem, kirjutasid võitjad endale ise ajalugu, millest sobimatud tõed olid välja jäetud ja ajaloost sai sobivate valede kogumik. Meie aja võltsingute allikaks on saanud Teine maailmasõda, mille teatud sündmusi ikka veel kiivalt varjatakse.
Nagu nüüd avanenud arhiivimaterjalidest on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti veel üks salapakt, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.
Anglo-saksi ja Stalini salasobing
Nimelt sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit 15. oktoobril 1939 salajase koostööpakti, mille eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.
Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud sõjaline sobing, mis on 2017. aastani Inglismaa arhiividesse suletud. See salapakt tuli ilmsiks aastatel 1932–1949 Soome marssali Carl Gustav Emil von Mannerheimi salajaste luurematerjalide kausta S-32 põhjal, mida Soome haridusnõunik reservmajor Erkki Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu “Suomi myrskyn silmässä” (Soome tormi keerises) koostamisel.
Kui Mannerheim 1917. aastal Tsaari-Venemaa armeest lahkus, leppis ta oma sinna jäänud sõpradest ohvitseridega kokku nende kaudu salajase info saamises Venemaalt. Ohvitseride varjunimedeks olid Gregor, Irina ja Luci. Neilt saadud saladokumentidest sai alguse Mannerheimi salajane toimik S-32.
1930. aastal õnnestus metsatöölisel ja parvepoisil Vilho Tahvanainenil oma valdusse saada Ilomantsin Koitajõel Soome – NSV Liidu piiri ületanud Nõukogude agendi salajased luureandmed ja ta toimetas need Joensuu sõjaväeringkonna ülema kätte.
1932. aastal läks Tahvanainenil järjekordselt korda illegaalselt NSV Liidu – Soome piiri ületanud venelastelt salajasi luuredokumente hankida ja ta viis need 9. augustil 1932 isiklikult presidendi Svinhufvudi koju. Samal ajal tuli sinna tollane kaitsenõukogu esimees (siis veel kindral) Mannerheim, kes värbas Tahvanaineni oma usaldusmeheks.
Ohvitser Vilho Tahvanainen valdas mitut keelt, oli Soome luureagent ja erikuller, kes täitis marssal Mannerheimi eriülesandeid. Ta tegi Mannerheimi käsul kõigist hangitud luureandmetest ja tähtsatest dokumentidest koopiad, mis hiljem tema valdusse jäid.
1939. a. novembris kohtus Tahvanainen marssal Mannerheimi käsul Eestis Narva lähedal agent Gregoriga, kes väidetavalt oli eesti päritoluga Vene polkovnik. Sellel kohtumisel andis agent Tahvanainenile üle kaks ümbrikku dokumentidega ja kaks filmirulli.
12. novembril hommikul tutvus Mannerheim saadud luureandmetega ja sattus suurde hämmingusse.
Dokumentidest selgus, et 15. oktoobril 1939 sõlmisid NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa Moskvas salajase koostööpakti.
Poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas NSV Liit Soome vastu sõda.
Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärk hoopiski mitte NSV Liidu riigi-piiride nihutamine Leningradist kaugemale, vaid kogu Soome okupeerimine NSV Liidu poolt. Seejärel aga Põhja-Norra ja Põhja-Rootsi okupeerimine.
NSV Liidu vallutusplaanid
Marssal Mannerheimi kogutud luureandmete põhjal oli NSV Liidul 1940. aastal olemas järgmine tegevuskava:
Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee 1940. aasta märtsiks okupeerima ja annekteerima Soome. Balti riigid pidi Nõukogude Liit okupeerima ja annekteerima hiljemalt 1940. aasta maikuu lõpuks.
1940. aasta kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning Lõuna-Rootsi, kus oli ette nähtud luua Saksamaa vastu alustatava sõja lõunarinne.
Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad “Böömi hobuse-raua” kaudu, mida tõendasid 1940. aastal La Charités Prantsuse kindralstaabis sakslaste kätte saagiks langenud dokumendid.
Neist rünnakuplaanidest sai aga Hitler teada. 8. veebruaril 1940. aastal saatis Saksa luureagent Londonist Berliini järgmise sisuga salajase kiirteate:
“Londoni lennuväljale maandus kahemootoriline ilma riigi tundemärkideta, tõenäoliselt NSV Liidule kuuluv lennuk. Lennukit saabus vastu võtma mereminister Winston Churchill isiklikult. Lennuväljal olid kehtestatud äärmiselt ranged turvanõuded. Kedagi lähedale ei lubatud. Lennuki meeskond jäi paigale. Külaline ja kõrges auastmes ohvitser lahkusid koos Churchilliga autos.”
Otsekohe tõusid Saksamaal õhku häireseisundis Luftwaffe hävituslennukid. Agendi mainitud kahemootoriline tundmatu lennuk tabati tagasiteel mere kohal ja hävitajad sundisid selle ühel Põhja-Saksamaa lennuväljal maanduma. Põhjenduseks toodi lennukil riiklike tunnuste puudumine.
Järgneva kolme-nelja tunni jooksul kontrolliti äärmise põhjalikkusega nii lennukit, selle meeskonda kui reisijat. Nende juurest leitud dokumendid fotografeeriti ja seejärel lubati lennukil lendu jätkata.
9. märtsil 1940 võttis marssal Mannerheim vastu Saksa kulleri, Hitleri usaldusmehe kolonelleitnant Josep Veltjensi, kes edastas Mannerheimile Saksamaa juhtkonnalt saadetud kirja. Selle Mannerheimi arhiivi säiliku K/8/24 kirja tekst oli järgmine:
”Soome marssalile C.G.E. Mannerheimile.
Saksa Riigi valitsus annab 07.03.40 saadud informatsiooni kohta teada, et eksisteerib Saksamaa vastu suunatud Inglise – Vene rünnakuplaan, mis näeb ette invasiooni Balti riikides ja Skandinaavias. Saksa valitsus ei või oodata, kuni see plaan realiseerub. Ta ei ole mingil juhul nõus sellega, et sõjalised operatsioonid kanduksid Saksa Riigi territooriumile.
Inglise-Prantsuse invasiooni ennetamiseks ja Norra ning Taani okupeerimise takistamiseks rakendab Saksamaa preventiivseid abinõusid. Kui Vene sõjaväed peaksid Botnia lahest (Põhjalahest) alustama rünnakut Soomele ja Rootsi rannikule, okupeerivad Saksa relvajõud Norra ja Taani. Saksa õhujõud alustavad niisugusel juhul ka otsemaid õhurünnakuid nendele Soome territooriumi osadele, kust Vene vägede pealetung lähtub.
Kui Soome soovib Vene vägedele vastupanu osutamisel Saksa vägedelt abi, peab ta Saksa valitsusele esitama järelepärimise, kas viimane on oma õhujõududega toetamisega nõus. Saksa valitsus palub õhujõudude toetuse soovist teatada otse Riigi välisasjade ministrile. Berliin, 02.04.1940.“ Alla kirjutanud: riigimarssal Göring ja välisminister Ribbentrop.
Kirjale olid lisatud: fotokoopia 15. oktoobril 1939 sõlmitud Stalini ja Churchilli allkirjadega sõjalisest salalepingust ning sinna juurde kuuluvad lepingu realiseerimise plaanid, Skandinaavia aerofotod strateegilist ja taktikalist laadi märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede põhja poolt Saksa Riigi piiride poole plaanitavate sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta, Lääne ja Ida ühise Saksamaa vastu kavatsetava sõja organiseerimise ning teostamise selgitus, millele olid juurde lisatud aerofotode koopiad liitlaste operatiivplaanide kohta Norras ning Saksamaa neljal rindel sõjalisse haardesse võtmise kava ja rünnakuskeemid.
Hessi luhtunud missioon
Pärast Soome okupeerimist Nõukogude Liidu poolt ja pärast seda, kui Briti-Prantsuse ekspeditsiooniväed olid hõivanud Norra, Taani ja Lõuna-Rootsi, pidi lepinguosaliste ühine kindralstaap koostama ühise ofensiivpealetungi ajakava, kus nähti ette, et Inglise ekspeditsiooniarmee üksused Põhja-Prantsusmaal marsivad koos Prantsuse armeega Belgiast läbi ja asuvad Reini rindel rünnakule. Samal ajal Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa merejõud isoleerivad Saksa sõjalaevastiku, tõkestades põhjapoolse Põhjamere ja Doveri ning Calais’ harukanali kuni Saksa armee kahjutuks tegemiseni.
Rünnakuplaani järgi pidi peamine löök Saksamaale antama põhjast Skandinaavia ja Taani ning idast Baltikumi kaudu. Operatsioonide kindralstaap pidi jääma Pariisi.
Prantsuse ja Inglise õhujõudude ühine kindralstaap pidi moodustama otsekohe koos Nõukogude Vene õhujõudude kindralstaabiga töörühma, mille operatiivseks eesmärgiks oli Saksa õhujõududele hävitava löögi andmine, et seejärel ühiselt alustada maismaa-operatsioone.
Sõjalisele salaleppele oli Nõukogude Vene kindralstaabi nõudmisel lisatud merekaardid, kus olid märgitud Norra vetes asuvad miiniväljad. Inglismaa Royal Navy pidi alustama Norra vete mineerimist 5.-6. aprillil 1940. Lisatud kaardil olid tähistatud oma merejõudude jaoks miinidest vabaks jäetud veeteed.
Mannerheimi salateenistuse andmetel oli Briti admiraliteet kinnitanud oma valmisolekut NSV Liiduga 15. oktoobril 1939 sõlmitud kokkulepete täitmiseks ning andnud nõusoleku Soome annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mis pidi olema lõpule viidud mais 1940.
Norra ja Taani okupeerimise tähtajaks oli määratud 15. mai 1940. Sündmuste edasise arengu käigus otsustati aga tähtajad tuua 1940. aasta märtsi keskele.
Briti-Prantsuse invasioonikavad nägid veel ette Lõuna-Rootsi okupeerimise koos Göteborgi linnaga. Vastavalt Briti admiraliteedi kavale pidi kuninglik laevastik sulgema Saksa sõjalaevadele teed Põhjamerre, Skagerraki ja Kattegati väina.
Teatavasti lendas 10. mail 1941 ootamatult Inglismaale Hitleri lähedal seisnud Rudolf Hess.
Mannerheimi materjalide põhjal saab selgemaks tema lennu eesmärk, milleks oli soov alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks Saksamaa ning Inglismaa vahel, et ära hoida sõda Euroopas. Arvatavasti oli Hessil kaasas 15. oktoobril 1939. aastal Moskvas sõlmitud NSV Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalise salapakti koopia. Nagu teada, arreteeriti Hess Inglismaal ja määrati hiljem Nürnbergi sõjatribunalis eluks ajaks vangi. Ka Hessi materjalid on kuni 2017. aastani salastatud.
Hitler jõudis ette
Kuid Hitler nurjas need lääneriikide ja NSV Liidu rünnakuplaanid. 9. aprillil andis Hitler käsu operatsiooniks “Weserübung” (Taani ja Norra sõjakäiguks) ja alustas 8. mail 1940 läänes ohtlikku sõda kahel rindel. Samal ajal, kui Wehrmacht võitles Norras, alustas Hitler 10. mail 1940 sõda Prantsusmaa vastu.
Mõlemad Saksamaa alustatud välksõjad ajasid nurja NSV Liidu ja lääneliitlaste Saksamaa ründamise plaanid ja N. Liidu ning liitlaste sõjaline allianss oli sunnitud muutma oma Saksamaa alistamise strateegilist kava.
Pärast Prantsusmaa alistumist ning Norras ja Taanis maabunud Briti-Prantsuse ekspeditsioonikorpuse tagasilöömist ning nende maade hõivamist sakslaste poolt pidi Punaarmee, mis vahepeal oli oma relvajõude oluliselt suurendanud, andma Stalini kavandatud rünnakuplaani järgi 1941. aasta juuli algul Saksamaale sõjalise pealöögi.
Kuid ka seekord ennetas Hitler Stalini grandioosset rünnakuplaani „Groza” ja alustas 22. juunil sõda NSV Liidu vastu.
Mannerheimi arhiiv luku taga
Soome president Juho Kusti Paasikivi, kes 1945. aastal jättis Soome edasise saatuse Nõukogude Liidu otsustada, nõudis Vilho Tahvanainenilt surmaähvardusel, et see NSV Liitu ja lääneliitlasi rängalt süüdistavaid materjale ei publitseeriks ega reedaks nende olemasolu mitte kellelegi.
Lõpuks jõudsid materjalid erumajor Erkki Hautamäkini, kes nende publitseerimisega tegeles ja alles hiljaaegu raamatu avaldas.
29. märtsil 1940 toimunud NSV Liidu Ülemnõukogu istungil ütles välisasjade rahvakomissar Vjatsheslav Molotov oma ettekandes muuhulgas:
“/ / Kuna Nõukogude Liit ei tahtnud saada Inglismaa ja Prantsusmaa käsilaseks selle imperialistliku poliitika ellu-viimisel Saksamaa vastu, on nüüd nende seisukohad Nõukogude Liidu vastu muutunud veelgi vaenulikumaks, tõendades ilmekalt, kui sügavad klassijuured on imperialistide vaenulikul poliitikal sotsialistliku riigi vastu.”
Võib arvata, et Moskva sellise kahepalgelise käitumise tagamõtteks oli Stalini soov, et Hitler alustaks sõjategevust lääneliitlaste vastu, mis võimaldaks tal käivitada oma rünnakuplaan ”Groza“ (Äike) ja anda Saksamaale hoop selja tagant.
Vaino Kallas,
Eesti lennuväepoiste klubi ajalootoimetaja
Pärnu Postimees 14. juuli 2006

Tuntumad marjad eesti metsades ja aedades

Kodumaa metsades, soodes ja rabades leidub igasuguseid söödavaid marju. Mitmed neist on aretatud kultuurtaimeks ja kasvatatakse aedades. Neid marju leidub ka mujal Euroopas. Võrdluseks lisan siia taimede vasted ka soome (sm.), saksa (sk.), inglise (ing.) ja prantsuse (pr.) keeles.

Maasikas
sm. mansikka; sk. Erdbeere; ingl. strawberry; pr. fraise.
Metsmaasikas kasvab metsa serval, päikesepaistelises kohas, kivimurru külgedel ja lõhedes. Õied on valged, mari punane ja magus. Metsmaasikalehti ja õisi tarvitatakse rahvameditsiinis.
Põldmaasikas kasvab põllu veeres. Mari on natuke suurem ja kahvatum metsmaasika omast.
Maasikast on aretatud mitmesuguseid aedmaasika sorte, neid kasvatatakse aedades ja põldudel. Marjad sisaldavad suhkruid, vitamiine ja mineraale.

Muulukas.
Sm. karvamansikka, sinivatukka; sk. Brombeere; ingl. bramble, hill strawberry, pine strawberry; pr. mûre sauvage.
Kuulub maasikate sugukonda. Kasvab kuivades lubjarohketes nõlvakutes. Marjad on varjatud osaliselt tupplehtedest. Marjad on punased ainult ülevalt, tipust.

Murakas.
Sm. muurain; sk. Brombeere; ingl. bramble, cloudberry, blackberry; pr. mûre sauvage.
Kuulub maasikate sugukonda. Õied on valged, roosad või punased. Marjad on kas mustad, pruunikaspunased või kollased, suuremad kui metsmaasikal. Kasvab tavaliselt kõrgematel, päikesepaistelistel kallakutel.

Mustmurakas ehk põldmurakas ehk põldmari.
Sm. mesimarja, hilla; sk. Bramen, Brommelbeere; ingl. blackberry, loganberry, dewberry; pr. mûre framboise.
Kasvab kraavikallastel, põlluservadel. Marjad on mustad ja pruunid, hapud.

Rabamurakas ehk soomurakas.
Sm. lakka.
Kasvab arktilises Põhja-Soomes, vähesel määral ka Eestis. Marjad on mesikollased.

Mesimurakas ehk soomurakas.
Sm. mesimarja; sk. Brombeere; ingl. cloudberry, loganberry, arctic bramble; pr. mûre framboise.
Õied on heleroosad ja punased, lehed kolmeharulised, marjad punased. Mesimurakad on kadumas, neid on väga vähe leida.

Lillakas.
Sm. lillukka; sk. Brommelbeere; ingl. rock bramble, stone bramble, roebuck berry; pr. mûre sauvage.
Kuulub muraka perekonda. Õied on valged, lehed suured kolmeharulised. Mari on lillakaspunane. Kasvab metsa serval, kivide vahel.

Vaarikas, vabarn.
Sm. vadelma, vattu, vatukka; sk. Himbeere; ingl. raspberry; pr. framboise.
Kuulub muraka perekonda. Kasvab metsaserval, raiesmikul, puisniitudel ja nõmmemetsas. Kasvatatakse aedvaarikana. Marjad on roosakaspunased, suhkru- ja happerikkad.

Mustikas.
Sm. mustikka; sk. Blaubeere, Heidelbeere; ingl. blueberry, bilberry, whortleberry, huckleberry; pr. myrtille.
Kasvab kuivasel pinnal, enamasti männimetsa all. Õied roosad või valged. Marjad mustad ja sinakad. Müügi otstarbel kasvatatakse ka põõsastena aedades või põllul. Marjad sisaldavad suhkruid, orgaanilisi happeid ja edendavad seedimist.

Sinikas, joovikas (rahvapärane nimetus).
Sm. juolukka; sk. Moosbeere, Sympfbeere; ingl. bogberry, bog whortleberry, pr. marcecage myrtille
Lehed sinakad, marjad sinised. Kasvab raba servadel ja rabamännikutes.

Jõhvikas, kuremari.
Sm. karpalo; sk. Kranichbeere, Kränbeere. Moosbeere; ingl. cranberry, bogberry, mossberry; pr. airelle.
Lehed väikesed, õied roosad või punased, vili punane, hapu. Kasvab soos ja madalates vesistes kohtades. Müügiks kasvatatakse neid põldudel, kuhu on vett juhitud.

Pohl, palukas.
Sm. puolukka, puola; sk. Kronsbeere, Preiselbeere; ingl. lingonberry, cowberry, red whortleberry; pr. airelle de montagne.
Kasvab palu-, nõmme- ja rabametsades. Lehed on nahkjad, õied valged ja roosad. Marjad on punased ja asetsevad kobaras.

Sõstar.
Sm. herukka, viinimarja; sk. Johannisbeere; ingl. currant; pr. groseille.
Musta sõstart võib leida niiske pinnasega lodumetsas. Mage sõstar ehk taigmari kasvab salumetsades. Sõstart kasvatatakse rohkesti aedades, seda on 3 liiki: must-, punane ja valge sõstar. Õied on väikesed, valged ja kobaras. Marjad on vitamiinirikkad, eriti mustal sõstral.

Tikker, tikerber, karusmari.
Sm. karviaismarja; sk. Stachelbeere; ingl. gooseberry; pr. groiselle â maquereau.
Kasvatatakse aedades ja istandikkudes. Vartel on väikesed teravad okkad. Marjad on rohelised, kollased, punased või mustad, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid.

Hildegard Rink

Ameerika kirikus kõlas eestikeelne laul.

Detsembri 17. kuupäeval esitas Riverdale Choral Society New Yorgis, Bronx’i linnaosas Riverdale’is Veljo Tormise rahvalikele lauludele seatud koorilaule ilusas väikeses Christ Church’is. Kooril on harilikult kaks kontserti aastas: aastavahetuse ümbruses ja kevadel ning nad esitavad palju rahvusvahelist muusikat, lauldes harilikult originaalkeeles. Sel aastal esitati Antonin Dvoraki ja Aaron Coplandi jõulumuusikat. Osa esitati saksa keeles. Sellele lisaks oli üks osa kontserdist pühendatud Veljo Tormise seatud eestikeelsete lauludele ja need olid ainukesed, mida koor esitas a capella.
Koorijuht ja koori muusikaline direktor Mimi Daitz on suur estofiil ning osales Riverdale’i segakooriga ka viimasel laulupeol Tallinnas, mis kõigile kooriliikmetele suurt elamust olla pakkunud. Mimi Daitz on suur Veljo Tormise koorimuusika austaja ning tema sulest on ilmunud raamat, mis sisaldab ka küllalt huvitavat ajaloolist taustinformatsiooni Eestist. Raamat “Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis” ilmus 2004. aastal Pendragon Pressi väljaandes ja on kindlasti väga huvitav kingitus muusikahuvilistele. Mimi Daitz on omandanud ka päris heal tasemel eesti keele. Ta on viibinud Eestis mitmel korral pikemat aega, kui ta raamatu jaoks materjali kogus.
Oli huvitav ja vist ka esmakordne kuulda kirikus ameeriklastelt eestikeelses esituses Veljo Tormise seatud rahvalikke laule nagu “Mats alati on tubli mees” , “Kui mina alles noor veel olin”, “Kord mõtets istus”, “Meil aiaäärne tänavas” jt. Eesti keele hääldamine oli täiesti vastuvõetav, tekst arusaadav ja parem kui koori saksa keeles lauldud lauludel. See ei olnud ka esimene kord, kus Riverdale Choral Society esitas eestikeelseid koorilaule. Mõned aastad tagasi oli üks kevadkontsert pühendatud pea kogu ulatuses eestikeelsetele lauludele. Koori eesti keel on küllalt hea, et koori võiks kutsuda esinema ka New Yorgis toimuvatele eestlaste üritustele. Saab vaid avaldada tänu ja kiitust nii lauljatele kui juhile.

Aime Andra

Raamat „Tallinna vabadusvõitlejad”

18. detsembril esitleti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis raamatut „Tallinna vabadusvõitlejad”. Poodidesse jõuab seda vaid 200 eksemplari.
Raamat „Tallinna vabadusvõitlejad” jutustab auväärsesse ikka jõudnud Tallinna vabadusvõitlejate tegemistest XX sajandi lõpukümnendil ja XXI sajandi esimestel aastatel, peamiseks eesmärgiks relvastatud vabadusvõitluse tunnustamine Eesti riigi poolt.
Raamatu on kirjutanud vabadusvõitlejad oma relvavendadele, aga ka kõikidele neile, kes tunnevad huvi II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud meeste käekäigu vastu nõukogude okupatsioonist vabanenud Eestis.
Eesti rahvas mäletab ja austab mehi, kes II maailmasõja ajal püüdsid teha kõik selleks, et ei korduks aastad 1939-1941. Nagu kõik mehed maailmas, seisid ka need mehed oma perede, oma kodude, oma riigi ja rahva kaitsel lõpuni. Toodud ohvrile vaatamata jäi Eesti riiklik iseseisvus 1944. a taastamata.
Raamatus on esitatud kronoloogiline lühiülevaade II maailmasõja sündmustest Eestimaal (Vaino Kallas), lühiülevaade Eesti riigikaitse arengust ja nõukogude vägede väljaviimisest Eestist (Kuno Raude), loetelu nendest Saksa väeosadest, milles teenisid eesti noormehed, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse (EVTÜ) liikmete täielik nimekiri (Ants-Eduard Teder, Kalju Remmelgas), EVTÜ kroonika aastatel 1992-2006 (Ants-Eduard Teder, Armand Trei, Arvo Salumäe, Kalju Remmelgas), kommentaarid EVTÜ elus asetleidnud peamiste sündmuste kohta (Harri Rent, Erich Puusaag, Hendrik Arro, Ants-Eduard Teder, Kuno Raude) ning isikunimede register (Kuno Raude, Kersti Riismaa).
Raamat jagatakse sümboolse tasu eest EVTÜ liikmetele. Peatselt on raamat kättesaadav suuremates raamatukogudes. Tallinna raamatukauplustesse satub vaid 200 raamatut.
Kirjastaja Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus
Koostanud Kuno Raude
Autorid: Hendrik Arro, Vaino Kallas, Erich Puusaag, Kuno Raude, Kalju Remmelgas, Harri Rent, Arvo Salumäe, Ants Teder, Armand Trei
Kujundanud Kuno Raude
Trükikoda AS Pakett
Formaat A-4, värvilised kõvad kaaned, 340 lhk. ca 200 fotot
Lisainformatsioon:
Kuno Raude
56693048, [email protected]
Eesti Elu

Mida toob 2007

Astroloog Igor Mang

17. veebruaril kell 18.15 algava sea-aasta kõige raskem aeg on suve lõpul: augustis-septembris, kõige soodsam aasta lõpu-kuudel.
Sea-aastal on põhjust vaadata tagasi ja teha järeldusi aastatetagustest sündmustest. Või koguni vaadata tagasi sajanditetagustesse aegadesse. Sellises pikas tagasivaates näeb selgemini sündmuste põhjuseid ning saab neile anda ka objektiivsema hinnangu.
Siga alustab valitsemist 2007. aasta 17. veebruaril kell 18.15 ja jääb oma ametikohust täitma 2008. aasta 7. veebruarini. Värv ja element jäävad samaks, mis olid lahkuval koera-aastal: punane ja tuli.
Maal, kus ma neid ridu praegu kirjutan, kipuvad sead juba nüüd võimu haarama: jooksevad aiad maha ja tustivad maad lausa elumaja ukse ees! Justkui ette teades, et tähed on nende poolt.
Tagasivaatamise aasta
Punane ja tuline siga tundub olema pigem pannil kui laudas. See annab alust arvata, et paljud nähtused ühiskonnas ja ka tähtsatel kohtadel olevad isikud saavad uuel aastal põletava kriitika osaliseks.
Nagu öeldud, on aastale iseloomulik tagasivaatamine ja kokkuvõtete tegemine, seda vähemalt üheteistaastase tsükli ulatuses. 2008. aastal valitsema tulev Rott tähistab loomaringi uue tsükli algust.
Seega kujutab sea-aasta endast otsekui õhtust aega, kui perekonnaliikmed või sõbrad teelaua taga istuvad ja päevaseid tegemisi kokku võtavad. Ja nii mõnigi kahetseb tehtut või tegematajäetut.
Riigi tasandil tähendab see vajadust ja soovi läbi viia suuri reforme, mis ühtlasi oleks eelmistel aastatel tehtud vigade parandamine. Sea-aastal alustatud reformid ja muudatused paraku takerduvad või viivad teistsuguse tulemuseni, kui loodeti. Õhtule järgneb ju öö ja see paneb piirid päevastele askeldamistele.
Viimati valitses samasugust värvi Siga 1947. a, mis oli üsna sündmuste- ja muutusterohke tuline aasta.
Meenub Marshalli plaan Euroopa abistamiseks, president Trumani doktriin Kreeka ja Türgi suhete reguleerimiseks. Kindral Charles de Gaulle koondas prantslasi üksmeelele, et teha ühiskonnas vajalikke reforme ja hoida ära kommunistide võimuletulek.
Hispaanias võeti vastu seadus, mis nägi ette monarhia taastamise, kui kindral Franco peaks valitsusjuhi kohalt lahkuma. Suurbritannias natsionaliseeriti raudtee ja võeti vastu seadus, mis lubab eraisikul valitsuse kohtusse kaevata. Cambridge’i ülikool hakkas ka naistele teaduskraadi andma.
Surnumere ääres Kumranis leiti vanad ürikud, manuskriptid, mis heidavad uut valgust Jeesusele ja tema apostlitele.
Leiutati hologramm – meetod kolmemõõtmelise pildi saamiseks, mis tegi revolutsiooni füüsikas. Uue teooria kohaselt sisaldab iga fragment endas tervikut. Hologrammi leiutaja Dennis Gabor tõusis 12 aastat hiljem, järjekordselt sea-aastal 1971, taas maailma tähelepanu keskpunkti, saades Nobeli preemia laureaadiks.
Kui inimene on jõudnud eluõhtule, hakkab ta meenutama oma noorusaastaid. Kellel kirjutamisannet, koondab selle kõik raamatusse.
XIX sajandi I poolel jõudis vanadusse ka lääne tsivilisatsioon – kui hakkasid ilmuma kapitaalsed ajaloolised teosed. XX sajandi II poolest on need muutunud massilisteks väljaanneteks poliitikas, kunstis, religioonis.
On tuntud tõde, et inimene oma maisest elust lahkumise hetkel näeb kogu oma elu nagu kiirkaadreid filmis tagurpidi jooksmas. See võimaldab hingel teha kokkuvõtet elust.
Sellises olukorras on ka praegune tsivilisatsioon. Ta on suremas, sest tema aeg on otsa saanud. Ja nõndanimetatud tehniline areng pole midagi muud kui invaliidistunud inimese ratastooli tehniline täiustamine.
Tuleviku elulaad
Kui põhilised looduselemendid õhk, vesi ja maa on reostatud, siis ei saa enam rääkida täisväärtuslikust elust. Elu keskmes ei ole enam ammu Jumal, vaid illusoorne usk oma võimetesse leiutada taas mõni metallist või plastmassist vidin.
Terve inimene teeb kõik oma käega, elab kooskõlas loodusega ega joo plastpudelist surnud vett.
Mürgitatud organism haigestub paratamatult ja võib üldse lakata funktsioneerimast. Kahjuks oleme praegu sellises olu-korras. Inimkond on muutunud mükotoksiinide ohvriks – neid mürke on nii loomasöödas kui ka toiduainetes. Mis mõtet on siis jõustruktuuridel?
Tuleks juba aru saada, et selliste võitluste aeg, nagu oli Kurski lahing, on ammu möödas. Tegelik vaenlane on materialistlikust ja ateistlikust maailmavaatest sündinud bolshevistlik ideoloogia, mida esindavad võimu usurpaatorid.
Piinlik on kuulata jutte kristlusest nendelt, kes ise usurpaatorite ideoloogiat esindavad. See väljendub selles, et siiamaani valitseb suhtumine: me ei küsi looduselt armuande, vaid võtame need ise. See on jultunud küünikute ellusuhtumine, kus kõike võib osta ja müüa – miski pole enam püha.
Tuleks juba aru saada, et pühad hiied ja kõik eesti kultuuriga seotud kohad ning mälestusmärgid ei või olla äritsemisobjektid, sest nad on eesti rahva ühisvara, tema pühamu.
Maatõugu hobune, nudipeaga lehm, lammas ja maausk – need kõik tuleb võtta tugevdatud kaitse alla, sest kui pole neid, siis pole ka enam meid. Maaema messid propageerivad õiget, tulevikku suunatud elulaadi, ja Helve Laksberg, kes on neid messe juba üle kümne aasta korraldanud, peaks saama vabatahtlike tunnustusmärgi.
Mis on eestlusel tegemist mõne Kalinini või Dvigateli tehasega, proletariaadi diktatuuri keskusega, kus oma moolokile läbi kõrgete korstnate mürgist viirukit suitsetatakse. Nüüd on neile antud peenem nimi.
Igasugune masstootmine on moraalitu, sest see võrgutab mammonaga, lagastab keskkonda, labastab inimsuhteid ja madaldab töö kvaliteeti.
Käsitööd tuleb teha. Keskaja tsunftides tehti ainult kunsti: nii tolleaegseid hooneid kui ka sepistöid imetleme tänapäevani. Asju peab olema vähe, kuid see, mis on, olgu kvaliteetne.
Juba kakskümmend aastat tagasi rääkisin ja kirjutasin, et toimub keskaja renessanss. Vaadake, kui populaarsed on keskaja laadad Tallinna vanalinna päevadel või kui paljud turistid käivad Olde Hansas.
Ja mis need ökomessid ja -festivalidki muud on kui tagasiminek vanavanemate eluviisi juurde. Üha enam inimesi on hakanud siirduma rohelise elulaadi poole ning see saab olema juba valdav Kaljukitse põlvkonna inimeste juures, kes sündinud 1984–1998, kui planeet Neptuun liikus Kaljukitses.
Tänapäeva masstoodang ei vaimusta, sest see on trafaretne, üksluine ja igav. Et need asjad selliseks on kujunenud, sellele on suuresti kaasa aidanud protestantism, mis sisult on ilmalik, pöörates tähelepanu maistele asjadele ja individualistlikule heaolule.
Protestantlus ja sotsialism
Protestantlus on ka kunsti- ja kultuurivaenulik: reformi käigus lõhuti kirikutes pühapildid ja skulptuurid. See oli alles eelmäng sellele, kuidas mõnesaja aasta pärast enamlased kirikuid lõhkusid. Protestantism kui kapitalismi vaim lõpetab kloostrikultuuri, soovitades munkadel ja nunnadel minna tootvale tööle – nii sünnibki homo faber.
XX sajandi 60ndatel teeb Nikita Hru?t?ov sedasama, likvideerides vähesedki kloostrid ja saates palvetajad tootvale tööle. Kloostrid aga on kohad, kus toimib kollektiivne väljund inglite transtsendentsesse maailma ja seetõttu on nad võimelised puhastama ühiskonna vaimset atmosfääri.
Sotsialism on protestantliku ratsionalismi äärmuslik vorm: paradiis ehk kommunism ehk heaoluühiskond tuleb maa peale luua iga hinna eest.
Sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine tähendab ka protestantismi kokkukukkumist. See säilib vaid vähetähtsate sektidena.
Just eeskätt protestantlikes maades pandi alus vabrikutele, tehastele ja masstoodangule, tekkis rahva lumpeniseerumine. Ei Martin Luther ega Johann Calvin pole ise seda muidugi kunagi tahtnud – progressiidee oli neile võõras. Ent traditsioonilise elulaadi vastu mässajatena tegid nad tee säärasteks eksperimentideks lahti.
Selline usulise elu lahjendamine leidis poolehoidu eelkõige maisele tegevusele orienteeritud linnarahva seas. Aadel siirdus müstilistesse ordudesse, nagu seda on Malta ordu, roosiristlased ja vabamüürlased, kes kuni tänase päevani on jäänud läänemaailma vaimseks eliidiks. Nemad pole midagi vanast pärandist ära visanud.
Kui algselt oligi olemas protestantlik eetika, siis industriaalühiskonna kujunemisega sellest enam rääkida ei saa – masstoodangul pole eetikat ega esteetikat. Tagajärjeks on maakera risustamine ohtlike tootmisjäätmetega ja tuhandete elusorganismide hävitamine. Tagatipuks veel massihävitusrelvade suurtootmine, mis kõik toimub kristlikus areaalis.
Siin pole enam midagi pistmist kristlusega, vaid puhtal kujul mammona jumaldamisega. Inimkonnalt on võetud turvaline tulevik.
Siia Kalevipoeg tagasi ei tule, tema jaoks on see maailm, mille on anastanud sortsid. Kujutage ette Kalevipoega Mersuga kihutamas ja kokakoolaga janu kustutamas! Ei! Kalevipoeg jääb põlluharijate, kangelaste maailma oma hobuste juurde.
Vanausulised kui usuvägilased

Rõõmustav on näha Eestis elavnenud huvi vanausuliste vastu, kusjuures rohkem eestlaste kui venelaste seas. Peipsi-äärsed vanausulised on kujunenud üheks eesti kultuuri osaks. Vaatamata sajandeid kestnud tagakiusamisele, on nad suutnud säilitada omapära ja kõrge tööeetika. Ja kõike seda tänu oma tugevale õigeusule. See on huvitav fenomen, kuna XVII sajandil reformitud vene kirik peab ennast samuti õigeusklikuks.

Kui süüvida reformijärgsesse aega, siis on täheldatav üks eripära: enamik vanale usule truuks jäänud rahvast olid talupojad, lihtrahvas. Võimu ladvikus olevad inimesed läksid enamikus reformitud kirikusse.

See talupoeglik elulaad on jäänud vanausuliste juurde tänapäevani. Suuri talupidajaid nende seas küll enam ei ole, kuid ellusuhtumine on jäänud samaks. Siit ka kaunid aiad, korras majad ja eriliselt maitsvad sibulad.

Talupoeglik elulaad on sügavalt traditsiooniline ja midagi ürgset. See oli olemas ka enne ristiusku, ainult selle vahega, et siis olid põlluharijad ka sõjamehed. Ristiusu tulekuga kujunes neist kaks eraldi seisust.

Vaatamata ristiusustamisele, jäi talupoeg edasi elama paganlikule ajale omases kosmilises loodusrütmis. Siit ka igaviku tunnetus, mis on kujunenud vahelduvate aastaaegade igavesest ringkäigust.

Talupoegade jaoks õigesse usku muudatuste tegemine tähendas pühaduse teotamist: mis õigeusk see siis on, kui peetakse võimalikuks vigade olemasolu! Milleks meile praagitud usk?

Ja nad jäid truuks vanale – usku ei tohi muuta. Neid ei puudutanud ka Peeter I reformid, nad ei läinud kaasa revolutsiooni meeleoludega, jäädes truuks monarhiale. Nad on püüdnud vastu seista igasugustele uuendustele, ka siis, kui reformitud õigeusu kirik reetis revolutsioonipäevil keisri, andes truudusvande ateistist avantüristile Kerenskile ja tema ajutisele valitsusele.

Vanausuliste jaoks on kõik muud kristlikud konfessioonid ketserlikud. Seda vanausuliste meelsust esindavad kõige selgemini romaani stiilis kirikud – talupoeglikult raskepärased ja preesterlikult spirituaalsed. Olgu näiteks Lundi katedraal Rootsis või Sofia katedraalid Kiievis ja Novgorodis. Nende ehitamise aeg langeb kokku ühiskonna vaimse elu kõrgperioodiga.

Monarhial on vertikaalne mõõde ja seetõttu elu ühiskonnas ei saa langeda nii madalale, kui see on ateistlikus ühiskonnas, kus inimest alandatakse, muutes ta suure masinavärgi mutriks.

Millise rõõmuga tervitasid inimesed Suurbritannia kuningannat Tallinnas! Monarhial on oma müstiline võlu. Kuningas või kuninganna teenivad ennekõike Jumalat, sest tema ees nad peavad aru andma oma rahva käekäigu eest. Presidendid nii ei mõtle.

Pealegi puudub ajutiselt oma ametikohust täitval inimesel sakraalne oreool ja müstiline võlu. Siit tulebki, et protestandi kirikud dubleerivad tänapäeval perekonnanõuandlaid ja sotsiaalhoolekandeasutusi.

Kirik, kellel puuduvad pühakud, müstikud, geeniused, kloostrid ja usuvägilased, ei saa jääda kirikuks tõelises mõttes. Vanausulised ongi usuvägilased ja siit ka sügavate hingede huvi nende vastu.

Usuvägilased on ka meie maausulised, keda on veel kauemgi kiusatud, aga nad on olemas. Huvitav, et XXI sajandiks on nad mõlemad teineteisele lähenenud. Suures tagasivaates on just nemad omavahel sarnasemad kui teised kristlikud konfessioonid. Põhjus on selles, et mõlemad on sügavalt traditsioonilised, talupoeglikud.

Muinasaja usk säilis talupoeglikus keskkonnas. Talupoeglik keskkond on omaette organism, terve maailm omanäolise kultuuriga, mis tuleb toime elu antud väljakutsetega. Ta on seisus, kelle andekamast osast kujunebki maa aristokraatia, patriitsid, kes valivad omale kuninga.

Nii kujuneb tervest ühiskonnast elav katedraal, kus ka igapäevane elu on liturgia ja kus kõige õilsamaks tegevuseks on põlluharimine – leivategemine.

Sündmuste ülevaade kuude kaupa

Kui vaadata elusündmuste tendentse kuude kaupa, võib täheldada järgmist. Jaanuar ja veebruar tulevad konfliktirohked, pingutavalt rasked kuud nii Eestile kui kogu maailmale. See puudutab eelkõige poliitilist maastikku. Valitsusel muutub olukord keeruliseks juba vana aasta lõpul, mis annab aastavahetuseks palju jutuainet.

Ansip löögi all

Peaminister Andrus Ansipile langevad rasked Pluuto seisud alates 18. jaanuarist ja need kestavad 8. veebruarini. Tulemas on tige aeg ja teravad sõnavõtud kas tema enda, mõne tema alluva või koalitsioonikaaslaste pihta.

Kuna Pluuto löögi all on just intellektuaalne planeet Merkuur, tulevad välja mingid dokumendid, mis paljastavad kellelegi liiga palju raha andmist või koguni vargust. See kuuajane periood võib osutuda üsnagi närvesöövaks.

Ka Venemaa presidendil on aasta esimesed kuud keerulised, sest see on aeg, kus ta on kaotamas kollektiivset usaldust ja rahaküsimused nõuavad kontsentreeritud tähelepanu. Pole välistatud jõustruktuuride sekkumine riigi siseasjadesse, millele viitab peaaegu terve aasta kestev Pluuto ühendus Marsiga Putini horoskoobis.

Ameerika Ühendriikide president võib maailma üllatada mõningase suunamuutusega oma poliitikas, millega loob endale uut imagot. Ameerika suundub enam majanduslike ressursside kokkuhoiu poliitikale. Abivajajate arv maailmas kasvab.

Ilvese tõusujoon

Mis puutub Eesti presidendisse, siis oma astroennustuses 14. septembri Maalehes lubasin presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilvesele võitu valimistel, sest 2007. aasta planeetide seis näitas tööd ja vastutust juurde tulemas.

Nüüd lisan, et just aasta esimene pool tuleb tal raske, kuna uus ametipost nõuab kohanemist.

Kuivõrd domineerivad mõjutajad on pikaajalised Saturni aspektid Merkuurile ja Jupiterile, on tegemist kindlasuunalise strateegia väljatöötamisega, välja selgitamaks, mida presidentaalne institutsioon üldse teha võimaldab. Oma abiliste ja kaadri valik nõuab presidendil suure hulga info kogumist.

On näha ka tema sugulaste väljailmumist nii lähedalt kui kaugelt, kes kõik tahavad nõu anda või ise abi saada. Kevadel – aprillis, mais – tuleb Ilvesel jõulisi väljaastumisi ning pingeid mõne partei esindajatega, mis ilmselt on seotud valitsuse moodustamisega.

Sügiseks presidendi autoriteet kasvab. Aasta teine pool alates septembrist tulebki talle parem. Juhtimisohjad lähevad kindlamalt tema kätte, mida tingib keeruline aeg nii Eestis kui maailmas tervikuna ja kus valitsus ei saa kuhjunud probleemidega hakkama.

Laari võimalused

Sügisel on võimalik valitsuse remont või koguni väljavahetamine. Pole võimatu, et uue valitsuse moodustab Mart Laar, sest tema seisud on sügisel paremad, samas kui Rahvaliidu ja Keskerakonna liidrite seisud siis just halvenevad. Siit võiks järeldada, et pärast valimisi kevadel moodustavad valitsuse esmalt siiski Rahvaliit ja Keskerakond, kellel sel ajal on veel head näitajad.

Ent siiski ei saa väga kindlalt välistada Laari saamist peaministriks juba kevadel partnerluses sotsidega. Sellisel juhul tuleb sügisel teha vaid väiksem valitsuse remont.

Roheliste tõus

2007. aastal tulevad parlamenti ka rohelised, kes saavad kaalukeeleks paljude otsuste vastuvõtmisel. Marek Strandberg (sündinud 25. septembril 1965) on päikesemärgilt Kaalud, kellel on tugevad Skorpioni lisamõjud. Veekolmnurgas esindab Skorpion mürgiseid vedelikke (nafta, bensiin ja muu keemia, kaasa arvatud arstirohud).

Strandberg on selle näitaja põhjal sündinud rohuteadlaseks või arstiks-keemikuks. Vähk samas kolmnurgas esindab tervislikke vedelikke, nagu mahlad, ning Kalad joovastavaid vedelikke, nagu veinid ja liköörid.

Strandberg jääb poliitikasse pikaks ajaks. 2007. aasta sügisel hakkab ta saama häid Saturni aspekte. Saturn võtab tõsiseks, kuid heas aspektis tähendab see vastutuskoorma suurenemist. Seega võivad ka rohelised saada valitsusse kaasa haaratud. Valitsuses olles kuulub talle keskkonna- või siseministri ametikoht.

Järelemõtlemise aeg

Võrreldes koera-aastaga, tuleb sea-aasta vähem rahmeldav ja rohkem mõtlev, täpsemalt öeldes järelemõtlev, juuri otsiv. Siga tustib, otsib juurikaid. Peale selle on see plaanide tegemise aasta. Ent ka igast väiksestki õnnestumisest osatakse rõõmu tunda. Lisaks veel tunnustuse ja aumärkide jagamise aeg.

Aasta raskeim, keerulisim aeg tuleb suve lõpul ja sügise algul: 23. augustist kuni 26. septembrini. See on seotud suurte sotsiaalsete rahutustega, toimuvad ka muutused kinnisvarahindades. Seeläbi saab paljude inimeste elu häiritud. Ka rahvusvaheliselt on see keeruline ja konfliktne periood.

Aasta esimesel poolel on raskemad kuud veebruar, kus löögi all on rahaasjad, valuuta, börsindus ja loodus, ning mai, kus on suur tööstusavariide ja terroriaktide oht.

Aasta loovamad kuud on aprill ja juuli. Eluolu stabiliseerivad ja majanduslikult soodsad on aasta kolm viimast kuud. Märkide osas võib kokkuvõtlikult öelda, et sea-aasta soosib tulemärke: Jäära, Lõvi, Amburit.

Lõõrivad lauldes…
Näide eesti keele rikkusest

Lüpsja leierdas lõõritada laudas lõastatud lahjat lehma lüpstes, lasi lössi lõrinal lopergusse lüpsikusse, leiba luusse laskva langu lesele lõunaks leemekaussi lisamiseks, lalisevale lelut lõgistavale leidikule lutti lutsutamiseks, linnupetteks lemmiklapse leivakotti, ligi liitri lambatallele laudikus lürpimiseks, lahkuvatele langevarjuritele lepituseks, leentoolis leeprahaigele leevenduseks.
Loikamid laevapoisid laadisid lärmakalt lüüsis loksuvalt liikuvalt logudikult lümakil lodjalt läbisõitvale, lehviva lipuga laenatud laevalae laudpõrandale laatadele laialivedamiseks laadungi liistikuid, linikuid, lämmastikku, labidaid, lukke, luiske, lühtreid, lusikaid, lehvikuid, lipse, lühikese lohe, lambaraudu, linnunahku, latte, lohistasid lõaotsas ligikaudu limiidi lihaloomi,  lisaks loendamatult leivavilja linnahärradele.

* The Front Page wishes our readers a happy new year. The article describes this year’s traditional Christmas party in Seabrook, NJ. The Estonian-American community gathered to celebrate the season, as well as to spend one last big event with outgoing pastor, Rev. Heino Nurk, who returns to Estonia after his 6-year tenure with the Seabrook congregation. He was presented with a commemorative book of photos, and many members of the congregation took the opportunity to remark on all the things that Rev. Nurk has done for the Seabrook community. Since Rev. Nurk’s birthday also occurs at this time of year, the opportunity was taken to celebrate his birthday as well.
* Ilmar Mikiver begins his column discussing the unusually warm weather this winter. He explains how his friend in Estonia is lamenting the lack of snow. This same problem is being felt across Europe, especially at ski resorts. This winter-depression, which may lead some to suicide, is no match to the depression, to put it mildly, of places south. Genocide runs rampant in parts of Africa, such as Darfur. Unfortunately the UN has been able to do little to stop it. With former UN head Kofi Annan leaving the post, Mr. Mikiver notes that it will be tough for the new Secretary General Ban Ki-moon to fix these. But if the UN is to be relevent, he will have to do something about it, along with the many other problems that the UN is struggling with.
* Vello Helk casts his eye back on the previous year, asking whether Estonia can have its own history, or will others continue to try and write it. He reviews many of the events of the year, especially in terms of Moscow, the Center party, and the actions of people like Edgar Savisaar. It seems that some people in Estonia are happy giving themselves over to the Russian mindset, and allowing Moscow to dictate the future. He concludes with a note about the new President, noting that Mr. Ilves, on the other hand, is comfortable speaking his own mind.
* The article on the Art and Culture page is sure to make a reader’s mouth water, as Hildegard Rink describes the many different berries that Estonia has. These include the common strawberry and blueberry, as well as the less known bogberry, whortleberry, lakka, etc.
* The second article on the Art and Culture page describes a recently held concert in the Bronx, NY, where the Riverdale Choral society performed works by Veljo Tormis. The American choir performed the works of the Estonian composer, along with works by Antonin Dvorak and Aaron Copland, at a Dec. 13 concert at the small Christ Church.

President greets Estonians at Christmas

VES – In a statement released on Christmas, President Toomas Hendrik Ilves wished his fellow Estonians a peaceful Christmastime, and an admonition to stand for ethical values.
As he gathered with his own family, President Ilves noted how Christmas is a time to gather with parents and children, and to remember those who cannot be with us.
“The family is precious and reflects work and love, belonging and compassion, understanding and cooperation,” the President said.
The President admonished the Estonian people to take a similar approach to the State and the people. “Estonia is our home and the Estonian people are our family, where we want to see caring and love,” the President said. “We want our home to be in order, where people who need help are aided, where no one is left behind.”
These are all tied to ethical convictions, Mr. Ilves noted, that hold the country in order.
He concluded his remarks by describing his family’s Christmas tradition of going to a worship service at the Halliste Saint Anne’s Church.
He also wished everyone well at Christmas, and reminded the people once again to stand for their ethical standards.

Tallinn greets New Year in Russian

VES – Tallinn’s biggest hotels are preparing for some of the biggest New Year’s celebrations, but Estonians may find themselves feeling left out.
Hotels like the Radisson SAS have decided to host the increasing number of tourists from Moscow and St. Petersburg by providing New Year’s celebrations entirely in Russian, the Estonian daily SL Õhtuleht reports.
“So far, 95% of our 280 rooms are reserved,” said Radisson SAS New Years festivities project manager Piia Mäemets, who also noted that tickets to the Russian-language evening would cost 2000 EKr.
Many of the guests will arrive already on Friday, and have questioned store hours as they do their holiday shopping. Christmas in Russia is not celebrated until after the New Year. Russians are returning to work only after the 10th of January.
At the Go Hotel Shnell, the language will also be Russian, but the flavor will be from further south. The hotel will feature the theme “Salsa Express,” decorating their hall in a Cuban theme and offering salsa music and dance lessons.
Many of the hotels will also allow guests to bring in the New Year twice: once at Moscow time, and once at Tallinn time.

Estonian President Appeals to Scientists to Find Answers to Problems

ER – At the opening of the Estonian president’s think thank President Toomas Hendrik Ilves appealed to scientists and opinion leaders to look for answers to questions the government and the parliament had no time or political will to deal with.
“We should raise a public and substantial debate on issues that will inevitably start to influence the welfare of the Estonian society and suggest options of solutions to politicians ourselves,” the president said in expressing the aim of the think tank for the next five years.
Among the possible themes of discussion the president mentioned the place of Estonia in the European Union, energy security, interpretation of the influence of past events in Estonia, strengthening of the civic society and the relationship of the non-Estonians living in the country with the Estonian state and society.
“Unclarity and manipulation with myths in these issues endangers the security of Estonia in the long term and poisons the society from within,” President Ilves added.
The president’s think tank, which earlier convened under the name of the president’s academic council, will in addition to regular meetings start organizing public conferences. Information about the work of the think tank will be published on the president’s web site as well as in publications.
“I am very glad that despite the intensive work schedule at the end of the year we could launch the work of the think tank within 2006,” Ilves said.
He said that generation of public discussions and suggestion of various solutions was one of the main duties for the Estonian president.
“I believe that the synergy as a result of the authority, creative impulses and experience is the key of original solutions,” the president added.
Members of the think tank set up by President Toomas Hendrik Ilves are Jüri Allik, Jüri Engelbrecht, Mati Karelson, Alar Karis, Kalle Kasemaa, Rainer Kattel, Raul Kiivet, Toomas Kukk, Marju Lauristin, Kadri Liik, Lauri Mälksoo, Ilmar Raag, Martti Raidal, Rein Raud, Jaan Ross, Märten Ross, Mart Saarma, Margit Sutrop, Jaan Tallinn, Marek Tamm, Erkki-Sven Tüür, Richard Villems and Tõnu Õnnepalu.
Organizer of the think tank’s work is Toomas Kiho, editor in chief of the journal Akadeemia.

Parliament Extends Iraq Mission for One More Year

ER – The Estonian parliament decided to extend the Estonian defence forces mission in Iraq by another year.
The decision was passed with 70 votes in favour. There were three votes against: two from Social Democrat MPs and one from a Centre Party MP.
The decision extends the post-conflict security maintenance mission in Kuwait, Qatar, Bahrain and Iraq starting January 1, when the current mandate expires.
Up to 40 members of the defence forces may be deployed on the mission at any one time.
Defence Minister Jürgen Ligi said during the first reading of the bill in parliament that the general state of security in Iraq had not stabilized enough yet to withdraw the coalition forces in the short term.
Ligi said it was Estonia’s duty to comply with the request of the lawful Iraqi government to extend the presence of multinational armed forces. “Let us also bear in mind that participation in the mission in Iraq is directly connected with Estonia’s security interests,” he said.
But Ligi added that although the mission in Iraq was being extended by one year it would always be possible to withdraw from Iraq before the year was out. He said that the decision could be made by Estonia, but also by the Iraqi government or the United Nations.
Members of the Estonian defence forces have been in Iraq since June 2003. About twenty Estonian soldiers have been injured and two, Jr. Sgt. Andres Nuiamäe and Sgt. Maj. Arre Illenzeer, were killed during the mission.
There are currently 28 countries making up the multinational security forces in Iraq. The basis for the presence of the forces in Iraq is a respective request of the Iraqi government; the activity of the forces is also regulated by a resolution of the UN Security Council of November 28 as well as relevant earlier resolutions.

Sudoku hits the Postimees

VES – Suoku, the Japanese-inspired number puzzle has found a home at the Estonian daily Posimees. The online version, available at http://www.postimees.ee/sudoku/index.php allows the user to select a difficulty level. A timer then begins to add pressure to completing the puzzle.
Sudoku consists of 81 squares (9 rows across and 9 down), divi-ded into 3×3 boxes. In most cases, some of the numbers, ranging from 1-9, are filled in. The player must fill in the remaining numbers. No math is involved. It is only expected that no 3×3 grid, no row, and no column, can have the same number appear twice.
The Sudoku craze took America by storm last summer, with hundreds of books and magazines devoted to the subject being printed. Most major newspapers also carry a puzzle next to the standard crossword puzzle.