Tänupühad on õnnelikult möödas. Taas oleme endile meelde tuletanud, et nn pehmed väärtused – kodu, perekond, sõbrad – on meile kõige olulisemad siin elus. Nii on.
Kui kuulata vanade inimeste mõtisklusi, siis keegi neist ei kahetse elu lõpul seda, et küll sai ikka liiga vähe tööd tehtud või et oleksin ma ikka pikemaid päevi oma kontoris istunud. Ikka kahetsetakse katkenud sõprussidemeid ja liiga vähest aega, mis hingele kallite inimeste või lähikondsetega sai veedetud. Tehkem siis ometi sellest järeldused ja pangem kasvõi uue aasta soovidesse kirja, et oleksime rohkem üksteise jaoks olemas.
Tänupüha on üdini ameerikalik püha, mida püüavad tähistada ka USA piiridest väljaspool elavad ameeriklased. Näiteks Eestis.
Ja siin tekib kohe küsimus kalkuni kättesaadavusest. Eestis ei ole kalkun traditsiooniline lind, pühadekski on pigem hane küpsetatud kui kalkunit. Ja siiski leiab kalkunit nii suurte poekettide sügavkülmalettidest kui tellimise teel eesti taludest.
Sõitis ka meie pere eelmise aasta kalkun cargobussiga Lõuna-Eestist Tallinnasse. (Cargobuss on selline teenus, kus saatja paneb paki liinibussi peale ja saaja läheb bussijaama pakile järele. Väga mugav ja kiire.) Sel aastal küpsetasime poest ostetud Prantsusmaal kasvanud kalkunit.
Ja kuigi Tänupüha pühana on veel Eestis suht tundmatu, on kaupmehed varmad üle võtma Ameerika kaupmeeste unistust – Musta reedet, aasta suurimat ostupäeva.
Olidki Eestiski poodides allahindluse sildid üleval, kuid eriti keegi ei reageerinud – keskmiselt 25% allahindlust ebahuvitavalt kaubalt ei meelitanud kedagi ostma. Ja sellist trügimist ja tallamist nagu Ameerika poodides tänupühajärgsel varahommikul oleks ka raske Eestis korraldada, arvan ma – rahvahulgast ja temperamendist jääks puudu.
Küll aga jätkub temperamenti sotsiaalmeedias, kus valimisjärgsed kired siiani vaibuda ei taha. Tundub, et nii siin kui seal, nii Eestis kui Ameerikas on tegemist valikulise demokraatiaga, mis tähendab, et demokraatia on hea ja õige ainult siis, kui asjad lähevad nii nagu mina tahan.
Kui võidab kellegi teise arvamus, siis kaklevad muidu seadusetruud kodanikud nii et suled lendavad. On Eestis poliitikuid ja endisi ministreidki, kes kaotusega kuidagi leppida ei suuda ja 24/7 Facebookis igat uue valitsuse sammu kibedusega kommenteerivad. Ju siis nende vanemad ei õpetanud neile, et peale kaklust rusikatega ei vehita ning et tuleb anda aega atra seada.
Aga aasta pimedaim aeg saab varsti läbi, jäänud on vaid kolm advendipühapäeva jõuludeni.
Ilusat ootust meile kõigile.
Kärt Ulman
Toimetaja
