Oskar Luts.
7. jaanuaril möödus rahvakirjanik Oskar Lutsu sünnist 130 aastat. Seda tähistati Lutsu sünni- ja noorpõlvemaal Palamusel, kus sai vaadata Tallinna Linnateatri etendust „Köster” ning veeta õhtu möödunud sajandi 30ndate aastate rütmis ja stiilis.
Kirjanik ja farmatseut Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Palamuse kihelkonnas. Armastatud rahvakirjaniku 130. sünniaastapäev tõi Palamusele hulganisti tema loomingu austajaid.
“Oskar Luts on „Kevade” autor ja ta on selles vanas kihelkonnakoolis kunagi õppinud. Ja tullaksegi tegelikult ju vaatama seda, et kus on see pink, kus istus Oskar või tullakse vaatama, kus istusid need tegelased, kes “Kevadest” Eesti inimesele väga tuttavad ja tuntud on,” tutvustas Palamuse Lutsu kihelkonnakooli muuseumi direktor Arne Tegelmann ERR uudistesaatele.
Palamuse rahvamajas peetud pidu matkis seda, kuidas tervitati 1937. aastal koju käima tulnud Lutsu tema 50. sünnipäeval.
Lutsu järgi on juba aastakümneid välja antud ka huumoripreemiat.
“Minule isiklikult on ta väga tähtis autor. Ja ma arvan, et eestlaste jaoks on Luts Juhan Liivi ja Tammsaare kõrval üks kolmest olulisest autorist,” usub Lutsu huumoripreemia laureaat 1998, humorist Mart Juur.
Juur peab esimeseks põhjuseks, miks eestlased Lutsu armastavad, asjaolu, et ta on huvitav.
“Teiseks on see, et tal on väga lai tundeskaala huumorist kuni sentimentaalsuseni. Kolmandaks on väga oluline see, et eriti sellal, kui Luts oma teosed lõi ja veel hiljemgi, on tema loomingus väga selgelt ära tuntavad inimtüübid. Me kõik oleme oma elus kohtunud Tõnissoni, Lible, Kiire, Teele või nende analoogidega,” põhjendab Juur.
Mart Juur praeguste kirjanike hulgast Oskar Lutsu analoogi ei leia, ent viimati loetu põhjal peab ta väga lutsulikuks Olavi Ruitlase proosaraamatut „Vee peal”.
ERR
