21. jaanuari õhtul lahkus 86-aastasena meie hulgast armastatud helilooja Veljo Tormis.
Veljo Tormise loomingus oli eriline koht eesti ja hõimurahvaste ürgsel regilaulul, folklooril ning poeesial. Tema looming on inspireerinud ja rikastanud paljude põlvkondade muusikuid, lavastajaid ja filmitegijaid, vahendasid ERR uudised.
Veljo Tormise muusikas ristuvad vana ja uus: alustanud neoklassitsistlikus stiilis, sai temast aastate jooksul uue, rahvamuusikast lähtuva muusikastiili rajaja. Muusikaliste lavateoste, sümfoonilise- ja vokaalkammermuusika kõrval moodustab Veljo Tormise loomingu põhiosa koorilooming.
“Ta oli nagu mingi taolise mullastiku hoidja kultuuris, mille suhtes osaliselt oli juba asfalt peale tõmmatud. Euroopas on paljus vana kultuur nagu hävinenud, sest inimeste kultuuritase ja suur progress on jätnud need kihid, mis on meie rahvalauludes, väga kaugele ja ta harjutas meid sellega,” rääkis dirigent Tõnu Kaljuste.
Eesti muusika tippteoste hulka kuuluvad Veljo Tormise “Eesti ballaadid”, loits “Raua needmine”, tsüklid “Eesti kalendrilaulud” ja “Unustatud rahvad” (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingeri-soome, vepsa ja karjala motiividest).
“Kui mitmed taimed, mida peetakse teadvust avardavaks, on ära keelatud, siis minu meelest tema muusikaga on samamoodi. Et kui see korralikult ette kanda, täie jõu ja võimsusega, siis ikkagi põrand jalge alt kaob. Ja kui lavastajana selles osaleda, siis hoia piip ja prillid, et kannul püsida, ja need värvid ja see kummaline fluidum, mis selles muusikas on, lavale lasta,” sõnas lavastaja Peeter Jalakas.
“Veljo andis minule sellist valgust, mida ma ei oska täna siin seletada. Igaühel on oma valguselamus, aga valgusallikas ta oli raskel ajal. Liikusime ühe valguse lambiga,” meenutas luuletaja Hando Runnel.
Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930. aastal Kuusalus ja kasvas üles Vana-Vigalas. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.
Suurima osatähtsusega Veljo Tormise loomingus oli koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga.
Veljo Tormis tuli eesti muusikasse 1950. aastate keskel ning tema esimestest teostest on ehk tuntuimad Avamäng nr 2 ja dodekafooniline «Kümme haikut häälele ja klaverile». Kuid laiem üldsus tunneb pigem Tormise loomingu seda osa, mis põhineb eesti rahvamuusika motiividel.
Tormise looming pääses esile ajal, mil eesti rahva säilimine oli tajutavas ohus. Seda on peetud ka omamoodi monumendiks sellele. Tormise puhul on eesti muusikas olnud olemas päris eesti oma kõlaruum.
Veljo Tormis on ise öelnud, et tema ei kasuta rahvalaulu, vaid rahvalaul kasutab teda. Ta pani aluse modernsele eesti koorimuusikale, kohandades sellesse 20. sajandi teise poole kaasaegse helikeele.
Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse – lavastuse «Eesti balladid» eest (koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakase, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga). Aastal 1998 omistati Tormisele Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia ning hindamatu panuse eest Eesti muusikasse ning Harjumaa kultuurielu rikastamise eest valiti Tormis 2007. aastal Harju maakonna kultuuripreemia «Harjumaa Kultuuripärl» laureaadiks.
2009. aastal tunnustati Tormist Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga ning 2010. aastal omistati talle Riigivapi I klassi teenetemärk. 2015. aastal pälvis ta PÖFFi elutööpreemia ning 2016. aastal välisministeeriumi kultuuripreemia.
Tema möödanikku tänapäevaga ühendav helilooming on eesti koorimuusika viinud maailma. Maailmas on toimunud mitu Tormise loomingule pühendatud festivali ning tema muusikat on teiste seas esitanud näiteks The Kings’ Singers, Hilliard Ensemble, Holst Singers ning kammerkoor Kwintessen.
Tormis kirjutas muusikat ka filmidele, millest enimtuntuim on ehk Arvo Kruusemendi «Kevade».
Muu hulgas oli Veljo Tormis ka Arvo Pärdi õpetaja.
Rohkelt audio- ja videomaterjali Veljo Tormise ja tema loomingu kohta on olemas ERR-i arhiivis arhiiv.err.ee
VES / Postimees / ERR