“Royal Society Open Science” avaldas oma 18. jaanuari 2017 numbris Radboud University of Neatherlands tehtud uurimuse lapse varajasest keele teavest ja sünnikeele säilimisest ajus.
Uurimuse tulemused näitavad, et keele õppimine algab juba enne sündi ja õpitav keeleraamistik on võimeline säilima ajus isegi, kui laps peale kuuendat kuud seda keelt enam ei kuule. Mis säilub, on abstraktne teave sünnikeele raamistikust ja häälikute hääldamisest, kuigi mitte otseselt sõnad. http://bit.ly/2jOkdKL
Uuriti Koreas sündinud ja Hollandis sündinuid. Koreas sündinutel, kellel adopteerimisest saadik ei olnud enam mingit kokkupuudet oma emakeelega, oli parem koreakeelsete häälikute hääldamine ja nad õppisid keelt kiiremini kui Hollandis sündinud. Vahet ei olnud, kas laps oli adopteeritud kuuekuuselt või 17-kuuselt.
See on hea uudis neile, keda olen kuulnud kahetsevat, et vanemad neile eesti keelt ei õpetanud. Kui lähtuda sellest teabest, et laps kuulis varases elueas eesti keelt, peaks uuringu põhjal sünnikeele õpe laabuma hiljem pisut kergemini kui teistel.
Kui olin lapseootel, räägiti ainult kakskeelsuse negatiivsustest; lapsel oli kooli minnes raskusi, jne. Süvenesin siis kakskeelsuse probleemidesse lähemalt ja leidsin tolleaegse kuulsa neuroloogi Dr. Wilder Penfield’i uurimuse ärgitamaks varast kakskeelsuse õpet kodus. Ta leidis, et kakskeelsus (olenemata keeltest) avardab inimese intellekti tagavarasid ja hõlbustab tema mõttemaailma arengut elurajal. Tema uurimus näitas, et kuigi kooliteed alustades võib näida kakskeelse lapse areng aeglasem, on ta juba 10-12 aastaselt teistest omavanustest mitu aastat ees, eriti probleemide lahendamisel, kuna keelte struktuurilised erinevused annavad võimaluse näha probleemide mitmekülgsust. Kahjuks ei selgu uuest uuringust, kas ka ainult imikuaegne teave keele raamistikust annab rohkem arenenud mõttelaadi.
Segaabieludest võrsuvad lapsed on võimelised omandama varakult kaks-kolm keelt: isa, ema ja kohaliku riigi keelt. Tahes-tahtmata jääb harilikult mitmekeelsel lapsel üks keeltest domineerivaks. See ei häiri aga kakskeelsuse kasulikkust arenemises. (II Maailmasõja ajal osutus eestlaste mimekeelsus mõnelegi elupäästjaks.) Mitme keele raamistike segunemist aitab ära hoida ainult teatud inimese suhtlemine lapsega ühes keeles ehk kui räägitakse ühte keelt ainult teatud ajavahemikus või kohas. Eriti hea on kui segaabieludes ja välismaal elavatel eesti peredel saavad kaasa aidata vanavanemad. Väliseestlastel, paljudel kel vanavanemad puudusid ja eesti keelt oskavaid lapsehoidjaid polnud, tuli leida teisi teid. See polnud just kerge, aga tulu oli suur. (Vanasti rikkad ja riigijuhid võtsid oma lastele võõrkeelsed lapsehoidjad. Kas siis juba teati, et mitmekeelsus on arendav?)
Kuna on selge, et kakskeelsus arendab intellekti, tuleks eesti keelega üles kasvavatele lastele leida lastesõimed/lasteaiad, kus räägitakse võõrkeelt. Ainult väga väike protsent ei ole selleks võimelised; harilikult mingi muu tervise/keele rikke tõttu. Hiljem kandub lasteaias omandatud võõrkeeleõpe üle koolis õpetavatele keeleklassidele. Ja vastupidi – kodus võõrkeelt rääkijad peaksid tingimata õppima riigikeelsetes lasteaedades/koolides. Kui soovitakase säilitada küllaldane kakskeelsus, on tähtis kakskeelsele lapsele õpetada ka lugemist ja kirjutamist. Kuna paljude oskuste õppimine laabub paremini teatud kasvamise ajajärkudel, peaks toimuma võõrkeelega tutvumine kindlasti varakult, vähemalt enne lapse 6-7 eluaastat. Peale seda jääb keeleõppe (ka lugemaõppimise) ajajärk tahaplaanile uute oskuste omandamisega seoses. Silmas on vaja pidada iga lapse erinevaid võimeid, sest meetod, mis ühele sobib ja on kerge, ei pruugi olla sama teisele.
Praeguses ajajärgus asendatakse aina rohkem ja rohkem eesti keele ilusakõlalisi sõnu ja väljendusi võõrkeelsetega, mida hääldatakse eestipäraselt. See keeleline moevool toimub ka teistes maailma keeltes, mis näitab arengut üldise maailma keele suunas. Arvestades siiani toimunud uuringuid soodustaks mitmekeelsuse kadumisega tekkiv ühiskeel inimese mõttelaadi ja arusaamade taandarengut. Loodetavasti täielik ühiskeel ei teki veel niipea.
Oleks huvitav uurida, kas isikud, kes juba praegu leiavad eesti keele mittevajaliku olevat, tutvusid võõrkeelega varases eas, kas võõrkeel on nende domineeriv keel ja kas nende arusaamade ja mõttelaadide areng oleks samal tasemel kui nad oleksid ükskeelsed?
Aime Andra
Pühapäev veebruaris
Ei vanaema, vanaisa,
sugulased kaugel.
Kust võtta eestikeelne
lapsehoidja?
Istume kodus ja
imetleme poega.
Aime Andra
