Uno Habakuke näituse avamine New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel NY Eesti Majas. Foto: Siiri Lind
2017. aasta New Yorgi Eesti Kultuuripäevad on läbi. Kui edukad need olid, ei saa öelda korraldajad ega esinejad, vaid kohale tulnud vaatajas- ning kuulajaskond. Sel ajal kui külalised nautisid etteasteid, vaatasime meie inimesi ning nende emotsioone: nägime naeru, õhinat ning rõõmu. Ja see on kõik, mida korraldajad vajavad – õnnelikke nägusid ning heakskiitu. Loodan siiralt, et suutsime pakkuda igale vanusele ning erinevate kultuurižanrite austajatele midagi, mis neile hinge puges.
Etteastete tutvustamist alustaksime tänaseks juba 47. korda toimunud Kultuuripäevade kavade näitusega. Tähistamaks seda üllast ajaloolist ettevõtmist panime kokku ülevaate neist, kes Kultuuripäevadel on läbi aegade esinenud. Näituse jaoks laenasid oma alles hoitud kavasid Mare ja Mardi Valgemäe, Heinrich Toots, Heljo Laev, Urve Ruut-Kaminsky ning Kärt Ulman. Samuti aitas mitmeid puuduolevaid kavasid leida Lakewoodi Eesti Arhiiv.
Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriikides andis avapeol Mardi Valgemäele üle elutöö auhinna, mille võttis vastu abikaasa Mare Valgemäe, kes meenutas südamlike lugudega möödunud aegu. Mardi Valgemäed kutsuvad paljud “Kultuuripäevade isaks”, kuna just tema oli selle ürituse idee autor 1969. aastal.
EV Peakonsulaadi NY-s aukirja Mardi Valgemäele andis üle peakonsul EvaMaria Liimets.
Koos kultuuripäevadega avati kunstnik Uno Habakuke maalinäitus “Kaduvad jooned”. Romantilised maalid kujutavad valdavalt autorile südamelähedast Eesti loodust.
Sellel aastal üllatas korraldajaid filmiõhtu populaarsus. NY Eesti Maja kohvik oli rahvast täis, rohkem ei oleks juurde mahtunudki. Esimesena näitasime pigem mõtlikku filmi “Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat”, millele järgnes küsimuste – vastuste voor filmitegijatega. Peale seda pandi peale humoorikas film “Ameerika suvi”, mis rääkis eesti suvistest raamatumüüjatest Ameerikas. Ka selle filmi tegijad olid kohal ning nendega sai vestelda filmi tegemise tagamaadest.
Mitmekülgsust lisasid programmi erinevad loengud. E-Eestit tutvustas Hannes Astok. Heie Treieri loeng Eesti juurtega arhitekt Louis Kahnist, mida tuli kuulama ka Kahni lapselaps Rebecca Kantor, tõi alumise saali rahvast täis. Loengul esitasid arhitekti loomingust inspireeritud performance’i Jaanika Peerna ja David Rothenberg. Järgmises loengus esitles Priit Vesilind enda koostatud raamatut “Eestlased Ameerikas: 1945-1992”. Selles loengus oli tunda väliseestlaste sooja ja tugevat ühtekuuluvustunnet, mis aitab mõista läbi kümnendite toimunud Kultuuripäevade olulisust ka omavahelise kokkusaamise kohana.
Reede õhtul peale WAF koori edukat kontserti Park Avenüül Skandinaavia Majas, oli üle pika aja võimalus ka Kultuuripäevade publikul tantsida. NY Eesti Majas “La La Ladies” saatel toimunud pidu kestis varajase hommikuni.
Kultuuripäevade süda on alati olnud teater. Seekord sai valitud Linnateatri repertuaarist „Kes kardab Virginia Woolfi“. Kohad saalis reserveeriti eelmüügis nii kiiresti, et enne etendust tuli olla loominguline, et leida kõikidele, ka mitte-registreerunutele kohad, mis ka ilusasti õnnestus. Etendus sai palju kiitust just nimelt heade eesti näitlejate tõttu, isegi kui seda näidendit oli kohalikel lavadel inglise keeles nähtud. Kinnitust sai, et eesti teater on New Yorki väga oodatud, seda hoolimata siinse linna niigi mitmekülgsest kultuurist.
Alla ei jäänud teatrile ka järgnev Eurovisiooni-laulikute Ott Leplandi ning Tanja Mihhailova kontsert, kus saal oli rahvast täis ning inimesed seisid isegi koridoris. Sel ajal kui vanemad teatrit vaatasid, oli lastel võimalus õppida raamatuid kirjutama ja illustreerima lastekirjanike Piret Raua ning Kätlin Vainola juhandamisel.
Mitmekülgse programmiga 47. Eesti Kultuuripäevad New Yorgis lõppesid kooride kontserdiga EELK New Yorgi Eesti Ev. Luteri Usu Koguduse kasutada olevas Immanueli Luterlikus kirikus Manhattanil Lexingtoni Avenüül. See kogudus tegutseb juba 119 aastat. Eesti esinejaid ja muusikat tuli nautima paarisaja inimese ringis. Sel päeval tundsime me kõige suuremat ühtsustunnet eesti rahva seas New Yorgis. Saalis ringi vaadates nägime inimesi, kellel olid liigutuspisarad silmas, kuna üks või teine laul neile midagi ilusat meenutas või seostus kodumaaga. Kõige meeldejäävamaks kujunes lõpupala, kus solist Ott Lepland koos tema selja taha ühinenud NY Eesti Segakoori, USA Idaranniku lastekoori “Laulurõõm”, lastekoori “Mariel” Tallinnast ja WAF kooriga Tallinnast isamaalise laulu “Ärkamise aeg” esitas. Ei olnud palju inimesi, kes suutsid pisaraid tagasi hoida, k.a me ise.
Kultuuripäevade lõpukontsert Lex. Ave kirikus: Ott Lepland koos tema selja taha ühinenud NY Eesti
Segakoori, USA Idaranniku lastekoori “Laulurõõm”, lastekoori “Mariel” Tallinnast ja WAF kooriga. Foto: Siiri Lind
Kultuuripäevade eesmärk on algusest peale olnud eesti kultuuri viimine noorema põlvkonnani. Et nad tunneksid eesti keelt ja lauluviise ning seeläbi hoiaksid sidet enda või oma vanemate sünnimaaga. Seekordne kava soosis seda mitmel moel, samas arvestades ka vanema generatsiooni huve. WAF koori erinevad etteasted tõid publiku nii Eesti Majja, kirikusse kui ka Skandinaavia Majja.
Kõik see sai teoks ainult tänu lahketele toetajatele, keda me Kultuuripäevade korraldajate nimel soovime veelkord tänada:
EV Peakonsulaat New Yorgis, EV Alaline Esindus ÜRO juures, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Migratsiooni- ja Integratsiooni SA, NY Eesti Haridusselts, Eesti Maja Köök, NY Eesti Abistamiskomitee, korp! Filiae Patriae, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, EÜS, Amest Food, Vaba Eesti Sõna, Eesti Ameerika Fond, New Yorgi Skandinaavia Maja, Finlandia Cheese, Inc. jpt.
Tahame tänada kõiki üksikisikuid, kes te õla alla panite ning meid toetasite. Südame teeb soojaks, kui palju inimesi tegelikult üle maailma annetasid, et Kultuuripäevad saaks sellises mastaabis toimuda.
Suurim tänu läheb aga Eesti Kultuurfondile Ameerika Ühendriikides, kes pärast pikemat pausi otsustas Kultuuripäevad enda tiiva alla tagasi võtta ning nende toimumist igati toetada. Kultuuripäevad on ja jäävad vajalikuks ürituseks meie kõigi Eestist eemal viibivate eestlaste jaoks.
Kadri Napritson-Acuna
Kultuuripäevade peakorraldaja
Valev Laube
Kultuuripäevade kunstiline juht
