Fotol Tapa raudteejaama hoone, taamal säilinud veetorn. Foto: kultuuriministeerium
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. Aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.
Esialgu puidust jaamahoone on ümber ehitatud kahel korral, aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule.
“Peale selle, Tapa raudteejaama peahoone on ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi,“ lisas Jänes.
Eestis on seniajani kultuurimälestiseks tunnistatud 31 raudteejaama peahoonet, kuid neid lisandub, sest lähiajal on plaanis mälestiseks tunnistada ka Narva ning Valga raudteejaama hoone. Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast uuema arhitektuuri ulatuslikku uurimistööd aastatel 2007 kuni 2012.
Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutamisel ning näiteks ruumide ümberkohandamine on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.
