Kuno Kerge. Viido Polikarpuse fotod
Kuno Kerge astus minu juurest läbi ja kutsus oma suitsusauna. Olin just mõelnud, et kütan oma sauna, aga kuna ma olen praegu maal üksinda, siis tundus see liiga suure ettevõtmisena, et seda lihtsalt enda jaoks teha. Nii et mul oli hea meel tema kutse üle.
Enne sauna minekut näitasin Kunole fotosid ja videoid, mis ma olin võtnud selle aasta Forestalia laululaagris. Talle meeldisid need võtted, millel ta koori juhatas, sest tema sõnade järgi on sellised võtted talle väga informatiivsed.
Forestalia meeskoori nädalane laululaager toimub igal suvel, seal harjutatakse järgneval aastal programmis olevaid laule. On väga oluline, et iga liige sellest osa võtaks, sest muidu on raske teistele järele jõuda. Me anname aastas mitu kontserti ja vahel osaleme isegi võistlustel. Eelmisel aastal esines koor Ukrainas ja sel aastal läheme esinema Soome.
Kuna ma ei loe nooti (kuigi ma teen tänu Forestaliale juba mõningaid edusamme), õpin ma viimasel ajal laulud kiiremini selgeks. Kuno on olnud Forestalia abidirigent legendaarse Alo Ritsingu kõrval, kes on olnud nii Forestalia kui Tartu Ülikooli Meeskoori peadirigent, aga nüüd on Kuno võtnud mõlemad koorid üle. Ta on teinud oma alal kiiret karjääri.
Sel aastal oli laululaager Kiltsi mõisakoolis LääneVirumaal. Peale repertuaari õppimise tutvusime ka Kiltsi mõisa ajalooga.
Meie päevaprogrammis oli kirjas:
ööbimine koolimajas, on olemas madratsid;
telkijatel peab olema oma eluks vajalik varustus kaasas, ka madratsid;
pesemiseks on dushid, saame kasutada lisatasu eest koolimajas olevat sauna;
sööme koolimajas;
proovid toimuvad koolimajas;
laagri lõpukontserdi kohaks saab olema reedel kell 19.00 Väike-Maarja seltsimaja, peale seda soovime head koduteed;
päeva osavõtutasu on 12 €/päev, seega kogusumma 60€;
külastame Paemuuseumi;
laagri komandantideks on kohalikud mehed Indrek ja Erich, kellelt saab infot sealsete elukommete kohta;
laagris vajalike noontide nimekiri on manuses.
Meil oli võimalus teha ka väike ringreis, et tutvuda ümbruskonnaga. Mina ei jätnud tegemata oma hommikusi jalutuskäike. Avastasin Vaos Pitka talu ja nägin ka maja, kus elasid põgenikud. Nägin vana tuuleveskit, mis oli ehitatud ümber elumajaks. Arvasin, et seal on sees väga pime, aga kuulsin kohalikelt, et kogu veski katus on klaasist!
Meid võttis vastu kohalik mees, keda kutsutakse Rukkikuningaks. Nägime tema kodustatud hüljest ujumas kalakasvanduses. Ka köeti meile vene sauna, mis oli suurepärane nagu kõik selle mehe juures.
Oli üks tore laager, mis kinnitas meie omavahelisi sõprussidemeid. Ega kooris laulmiseks ei pea olema suurepärane laulja, vaid peab tahtma laulda. Forestalia otsib kogu aeg enda hulka uusi lauljaid. Kuna me saame kokku kord kuus, siis ei ole see liiga suur koormus.
Kontsertidel laulda on väga elamuslik ja tore. Meie kooril on ka kodulehekülg Facebookis (www.facebook.com/MeeskoorForestalia/ ), kellel huvi, heitke pilk peale. Ja toetage meie laulurõõmu, külastades meie kontserte!
Viido Polikarpus