Stockholmi Eesti Maja juhatus eesotsas Matti Annikoga tegi kolm aastat tagasi ilma Rootsi Eestlaste Liidu juhatusega eelnevalt läbi rääkimata otsuse, et REL arhiivi ruumid antakse Scala teatrile abiruumideks. Alates 1. juunist kaob võimalus aastakümnete vältel kogutud materjale Eesti Maja arhiiviruumis hoida.
“Olime arhiivigrupi eestvedajate Mai Raud-Pähni ja Jüri-Karl Seimiga tookord teadet saades täiesti šokeeritud. Tõdesime seda, et meie 1970. aastal asutatud ühine väliseesti mälupank on ohus,” ütles REL juhatuse esimees Sirle Sööt. “Kutsusime appi arhitekt Hando Kase, kes vaatas oma asjatundliku pilguga Eesti Majas ringi ja esitas omapoolsed ettepanekud, kuid Eesti kultuuripärandi säilitamise vajadus jäi Eesti Maja majandushuvidele alla.”
Õnneks asuti juba viis aastat tagasi siinset arhiivi inventeerima, dokumente ja fotodekogu digiteerima. Tänaseks on digifailina olemas kolmandik fotodest, REL eelkäija Rootsi Eestlaste Esinduse dokumentide kogu ja täielik ülevaade liidu halduses olevast arhiivikogust. “Seni on originaalid Eestisse jõudnud jooksvalt, vastavalt meie digiteerimisprotsessi edenemisele, kuid nüüd oleme sunnitud kiirelt tegutsema. REL büroo kõrval asuv väikene arhiivituba ja järele jäänud kolm keldriboksi peavad edaspidi mahutama kõik siinsed ajaloolised materjalid. Meie valduses on täna 32 riiulimeetrit arhiiviallikaid!” rääkis Sööt.
Stockholmi Eesti Maja keldriarhiiv võib ehk asjatundmatule tunduda tolmuse vanapaberi hunnikuna, kuid asjatundjatele leidub seal Eesti kultuuriajaloo varjatud pärle. Näiteks eelmisel aastal Eestisse Rahvusarhiivi saadetud materjalide hulgas oli president Pätsi seni kadunuks peetud viimase avaliku kõne helisalvestus 21. juunist 1940. Praegu käimasolevat arhiivi kolimist tuli Eestist jäädvustama ETV võttegrupp. Nende pilku köitsid riiulid 1944. a. põgenemise materjalidega ning Kandle-Jussi päevikud.
“Kogu arhiivi Eestisse saatmine oleks vale,” leiab Sööt. “Arhiivis leidub ideaalset materjali Eesti Kooli õpilastele rootsieestlaste ajaloo- ja kultuuriloo õppimiseks. Ka meile, kes me oleme tulnud hiljuti Eestist, on rootsieestlaste kultuuriloo allikatega tutvumise käepärasus äärmiselt oluline.”
Mida arvab aga asjast Eesti Maja uus juhtkond? “Eesti Maja juhatus üritab omalt poolt kaasa aidata kujunenud olukorrale sobivate lahenduste otsimisel,” kinnitab juhatuse esimees Mart Nurk. Rootsi eestlaskonda kahjustavad lepingud on juba varasemalt sõlmitud ja nendest taganemine Eesti Maja esindajate sõnul võimatu.
Evelin Tamm
29. aprillil 2018
Postimees: “Rahvusarhiiv sai endale haruldase salvestise Konstantin Pätsi viimasest kõnest”
Pillikunstnik Kandle-Juss: https://bit.ly/2reXauy