Ajakirja Estonian Art 2018. aasta teine number toob lugejateni Baltimaade kunsti-, disaini- ja arhitektuuriteemad. 2018. aasta on Eesti, Läti ja Leedu jaoks omariikluse väljakuulutamise sajas verstapost.
Eesti Instituudi väljaantav ingliskeelne kunstiajakiri keskendub juubeliaasta puhul Balti riikide kultuurisidemetele. Lisaks kunsti-, disaini- ja arhitektuurivalla praeguse koostöö kirjeldamisele kajastab Estonian Arti erinumber ka kolme riigi kultuurikontaktide ajalugu.
Kunstiteemasid vaatleb Inga Lāce, kes kirjutab Läti-Eesti kunstnikust Diana Tamanist. Auguste Petre annab ülevaate Pariisi d’Orsay muuseumis üleval olnud näitusest “Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. Mai Levin uurib Balti jälgi Tallinna Graafika-triennaali 50-aastases ajaloos. Keiu Krikmann kirjutab Balti triennaalist, mis korraldati sel aastal esimest korda kõigis Baltimaade pealinnades: Vilniuses, Tallinnas ja Riias.
Baltikumi kihisevat kunstikoostööd esimesel Riia biennaalil (RIBOCA), 13. Balti triennaalil ja teist korda toimuval Riia Fotobiennaalil kujutavad neljas visuaalessees Merike Estna, Young Boy Dancing Group, Reinis Hofmanis & Margus Tamm ja Sandra Jõgeva.
Karolina Jakaite heidab pilgu Eesti, Läti ja Leedu nõukaaegsele disainile. Arhitektuurirubriigis kirjeldab
Triin Ojari 1937. aasta Pariisi maailmanäituse Balti paviljoni ja Johan Tali vastukaaluks uuemat Balti paviljoni Veneetsias 2016. aastal. Põnevamad raamatud seab ritta Leedu kunstnik Paul Paper. See pole aga sugugi kõik ja huvitavat sisu ning intrigeerivaid visuaale leiab ajakirjast rohkelt.
Eesti Instituut annab välja Estonian Arti kaks korda aastas alates 1997. aastast, ajakirja peatoimetaja on Stacey Koosel. Ajakirja leiate Eesti Instituudis, suuremates raamatukauplustes, muuseumides ning kunstigaleriides.
Vaadake ka kodulehete estonianart.ee ja jälgige kunstiuudised Estonian Arti sotsiaalmeedias.
