California kohtu hiljutine ajalooline otsus Eesti maaeluministeeriumi suhtumist umbrohutõrjes kasutatavasse glüfosaati ei muuda ning mürgi kasutamist piirata ei kavatseta. Eesti ootab, kuni EL glüfosaadi küsimuse taas päevakorda võtab, tunnistavad ministeeriumi ametnikud.
Augusti alguses langetas California kohus ajaloolise otsuse: Saksamaa Bayerile kuuluv keemiatööstuse gigant Monsanto peab maksma 289 miljonit dollarit kahjutasu Dewayne Johnsonile, kellel glüfosaati sisaldavad umbrohutõrjevahendid vähki haigestumise põhjustasid.
California kohus otsustas, et Monstanto teadis, et umbrohutõrjevahendid Roundup ja RangerPro on ohtlikud, kuid ei teavitanud sellest tarbijaid. See on esimene kohtuasi, kus kinnitati glüfosaadi seos vähiga.
Glüfosaati kasutatakse ka Eestis laialdaselt. 2015. a. kinnitas WHO rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC), et maailmas ja ka Eestis enimkasutatud umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine glüfosaat tekitab inimestel vähki.
Kas California kohtu otsus mõjutab ka Eesti suhtumist glüfosaati ning nende kasutamise piiramisse? Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu kinnitas, et praegu teada oleva info põhjal mitte.
„Tegeleme küsimusega siis, kui toimeaine turule lubamine peaks tõstatuma uuesti fookusesse ELi tasandil vastavas komitees,“ vastas ta, lisades, et talle seni teada oleva info põhjal viidatakse uudistes jällegi Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) otsusele, mis olevat hiljem ümber lükatud.
IARC hinnangu ümberlükkamise ja glüfosaadi ohutuse koha pealt on aga ka teistsuguseid arvamusi. Näiteks toksikoloog Peter Clausingu 2017. aasta juulis avaldatud aruandes “Glyphosate and cancer: Authorities systematically breach regulations“ väidetakse, et ELi ametiasutused rikkusid reegleid ja jätsid tähelepanuta teaduslikke tõendeid, jõudmaks taimemürkide tootjatele sobiva järelduseni, et glüfosaat ei põhjusta vähki.
Euroopa Komisjon uuendas mullu detsembris glüfosaadi kasutamist veel viieks aastaks, seda vaatamata kirgi kütnud debatile nende ohutuse üle. Kaalukeeleks olid oma seisukohta muutnud Saksamaa ning varem hääletamisest loobunud Poola, Bulgaaria ja Rumeenia. Eesti oli kasutusloa pikendamise poolt ka siis, kui räägiti kasutusloa pikendamisest kümne aasta võrra.
CNBC märgib, et Saksamaa ning Prantsusmaa on astunud samme umbrohutõrjevahendi kasutamise lõpetamiseks.
VES/arileht.ee
