Leia pildilt kits. Joonistatult on neid laual mitu, kuid purkides on kitsede otsene panus – Setomaa kitsepiimast tehtud cajeta (hääldatud ka-hee-ta) ehk kitsepiima karamellkaste. Leia pildilt väliseestlane. See on too pikem ja kiilakam, (daam on saarlasest ostja Pilleriin).
Õigupoolest endine väliseestlane, sest Inglismaal Eesti perre sündinud ja Torontos sirgunud Iisak Sulev Andreller on juba 10 aastat Eestis (viimased 5 Võrumaal) elanud. Ning 3 aastat on tema pere Paadova talu Säpina külas ühtlasi väike tootmistalu, kus esimestena Eestis valmistatakse kreemjat ja siidist traditsioonilist mehhiko karamellkastet cajetat. Karamelli on kolme eri maitset: vanilje, tume (kergelt soolane) ja jõuluvürts, mis sobivad ideaalselt nii jäätise, küpsetiste ja pannkookidele, kui ka hommikupudru või -kohvi sisse. Uudistage ise võrgulehel www.paadova.com.
Iisak hüppas järgmisel Mardilaada päeval Tallinnas müügileti tagant lavale, kui mängis basskitarri ja laulis koos oma üsnagi kuulsaks saanud Nedsaja Küla Bändiga. Nii talu kui bändi leiate ka Facebookist.
Fotol on ehe näide rööprähklemisest (ingl. multitasking), kui rähkled mitmel rööpal korraga. Seda pidavat naised suutma eriti hästi teha. Antud juhul hiiu käsitööline, ettevõtja Tiia Niinemäe ketrab, suhtleb ja müüb. Selle viimase võttis 9. novembril Mardilaadal sujuvalt üle teine Hiiumaa Käsitööseltsi liige Aet Reha.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu igasügisest (järjekorras XXII) Mardilaata Saku Suurhallis Tallinnas on nimetatud ka käsitöö laulupeoks. Leidke pildilt koer! Koera panus on hästi peenikeseks ja ühtlasi peeneks kaubaks võlutud ketraja käte vahel – see on bernhardiini (St. Bernard) villast kedratud lõng, millest tehtud kindad on “peale sooja head ka seetõttu, et nende külge ei jää lumetükke ja nad on soojad ka märjana,” selgitas meister ketramist katkestamata.
Fotod ja tekst:
Riina Kindlam,
Tallinn
