Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson loengut pidamas. Autori foto
Maarja-Magdaleena pastoraadis toimus 24. novembril 2018 hõimurahvaste näitus ja konverents, mille korraldasid Eesti Piibliselts koostöös EELK Misjonikeskusega ja Maarja-Magdaleena kogudusega. Hõimurahvaste näitus ja konverents on hõimukuu jätkuks ja üheks osaks Euroopa kultuuripärandi aasta tähistamisest.
Enne konverentsi algust avas ajaloolane ja Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson hõimurahvaste näituse lühikese sõnavõtuga. Näitus tutvustas fotodel Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja kristlikku kultuuri ning nende usulist kirjandust läbi aegade. Teiste seas on näitusel väljas Uus Testament mari, mokša, karjala, komi ja vepsa keeles ning nende rahvaste seni ainus tervikpiibel – piibel udmurdi keeles.
Maarja-Magdeleena koguduse õpetaja Aivo Prükk tänas kõiki, kes olid mitmelt poolt kokku tulnud ja avas konverentsi palvusega.
Esimese loengu pidas keeleteadlane Mart Rannut teemal soome-ugri maailm ja kristlus. Lektor põimis soome-ugri rahvaste ajalugu keelte arenguga ning rääkis, kuidas hõimurahvaste kirjakeel kasvas vajadusest kuulata Jumala sõna omas keeles. Rääkis, kuidas viikingid oli ärimehed, kes vedasid vanasse maailma tina ning said sellega rikkaks. Kui 10. sajandil jõudis ristiusk praegustele Ukraina/Krimmi aladele, sai viikingitest sultanite ihukaitse, mida kinnitavad
ka vanad ruunitekstid.
Teise loengu pidas Eesti Piibliseltsi projekti „Hõimurahvaste aeg“ koordinaator Küllike Evartov. Ajakiri „Hõimurahvaste aeg“ sai alguse 2005. a., toetades misjonitööd maride seas. Vabatahtlikud sõitsid kohale ja tegid koguduse tööd, pidasid leeri- ja piiblitunde. Laiali pillatud maride küladesse ehitati seitse kirikut ja kaks kuulutusmaja. Lektor rääkis ka mõnedest misjonäridest ning nende väljakutsetest töötada Venemaal hõimurahvaste seas, kus Vene valitsus on palju takistusi ette seadnud. Vaatamata sellele misjonitöö jätkub ja udmurdikeelne piibel ilmus 2013. a.
Kolmanda loengu pidas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, tutvustades piibli väljaandeid soomeugri keeltes kuni 20. sajandi alguseni. Eesti Piibliseltsil on tihe koostöö Vene piibliseltsiga, alguses Eesti osakonnana. On olnud ka tihe koostöö Inglise piibliseltsiga (British and Foreign Bible Society), mille arhiivides on hulgaliselt soome-ugri rahvaste keeltes piibleid. 19. saj kolmandal veerandil ilmus piibel mitmes soome-ugri keeltes. Mõned trükiti kahes keeles, kus näiteks komi- ja venekeelsed tekstid on kõrvuti ning seda kasutati koolides õpikutena. Need, kes alustasid 18.-19. saj. piibli tõlkimist väikestesse keeltesse, ladusid alusmüüri piibli hoidmiseks läbi terve Nõukogude aja kogu Venemaal. Tavaliselt alustati evangeeliumitest, siis terve Uus Testament ja siis terve piibel. See on tänase eduka tegevuse eellugu, mida ei tohi unustada.
Kerkis esile küsimus, millistesse soome-ugri keeltesse peaks esmalt piiblitõlke tegema? Jaan Bärenson vastas, et peaks alustama kõige väiksematest keeltest, sest need on ohtlikult surma veerel ja piibli tõlge hoiab need elus.
Õpetaja Eenok Haamer tegi lõpupalvuse konverentsi lõpetamiseks.
Agu Ets
