Pildil vasakult: Priit Parming, Helica DeShaw, Enda-Mai Holland, piiskop Thomas Vaga, Luule Prima. Foto: Helica DeShaw
Oli aeg, kus Eesti Vabadussõja alguse aastapäeva tähistati suurejooneliselt Torontos, Melbourne’is, Stockholmis ja Lakewoodis. Üle kahekümne aasta on seda tähtpäeva järjekindlalt ikka tähistatud Lakewoodis.
Ka tänavu kogunes kohalik eestlaskond 1. detsembril Lakewoodi Eesti Majja. Lauad olid pidulikult kaetud siniste laudlinadega ja väikeste Eesti lippudega. Vastuvõtulauas kinnitasid Imbi Sepp ja Anita Pallop võitlejatele ja veteranidele rinda valged nelgid. Ürituse kava kaanel oli endise Kaitseliidu ülema kindralmajor Johannes Orasmaa pilt. Orasmaa oli üks esimesi, keda Stalini mõrvarid arreteerisid ja hukkasid.
Pidulik üritus algas USA hümniga, mille eestvedajateks olid Lakewoodi Eesti Kooli esindusgrupi õpilased. Õhtu klaverisaadete eest hoolitses Luule Priima. Teadustaja Helica DeShaw palus piiskop Thomas Vagal öelda palvuse. Pühavaimu koguduse hingekarjane võrdles vabadust kui maitsvat leiba, mida vaba rahvas naudib. Õpetaja Vaga palus osalejatel langenute austamiseks ühineda lauluks “Hoia, Jumal, Eestit”.
Võitlejate ja veteranide austamise tseremoonia viis läbi Priit Parming. Teise maailmasõja võitlejatest oli seekord kohal ainult Endel Pool, kelle sõduritee algas Liivamäe lahingus Kilingi-Nõmme eel aastal 1941 pataljoni Narva ridades. Pärast Ukraina Nevenklau sõjakooli lõpetamist põgenes ta koos vanema vennaga Tshehhi põrgust Nürnbergi vahikompanii teenistusse, millele järgnes viieaastane mundrikandmine langevarjurina ameerika eriüksustes.
Esineb Priit Parming.
Lakewoodist hiljuti New Yorgi põhjaossa kolinud Karl Noore (kes Teises maailmasõjas teenis Soome lahel Soome mereväe mootortorpeedopaatidel) tervitus oli trükitud kavas. Veterane oli kohal tosina ringis.
Järgnes Lakewoodi Eesti Kooli esindusgrupi esinemine kolme lauluga Ülle Bucholzi juhtimisel ja kitarri saatel. Eesti Arhiivi USA-s direktor gdr. Enda-Mai Michelson-Holland esitas lühiettekande naiste rollist Vabadussõjas, peatudes pikemalt Julius Kuperjanovi lese Alice Kuperjanovi eluloo juures. Alice Kuperjanov oli tegev Tartus Naiskodukaitse juhatuses. Kremli võimumehed ja nende eestlastest jüngrid arreteerisid Tartu Naiskoduakaitse esinaise Ebba Sarali ja Alice Kuperjanovi, lugedes ka neid ohtlikeks Stalini võimule. 14. juuni 1941. a. varahommikul leiame Kuperjanovi ja Sarali loomavagunite ees, kus nad tõstsid oma raudus käed ja hüüdsid: “Eesti naised, võidelge edasi kuni tuleb vabadus!”
Koosviibijad laulsid ühiselt “Meil merivood on vabad”. Peakorraldaja Priit Parming valgustas kohalolijaid nende eestlaste tegevusest, kes Vabadussõjas võitlesid relvaga Eesti iseseisvuse vastu ning jätkasid Stalini jüngritena ja Kominterni tippagentidena, surudes ülemaailmses ulatuses kommunistlikku võimu kaela teistele rahvastele. Paljud samad Vabadussõjaaegsed punakaartlased üritasid Eesti riiki kukutada relvastatud riigipöörde abil 1. detsembril 1924. a. Kõneleja kirjeldas punakindralite August Korgi, Aleksander Kuke, Aleksander Inno, Harald Tummeltau, Karl Kangeri ja polkovinik Karl Rimmi alatutest tegudest 1. detsembril ning Ukraina ja Krimmi N. Venemaa sõjaväe atasheedena Saksamaal, Jaapanis ja Itaalias. Karl Kanger hiilis enne 1. detsembrit Venemaalt Narva, kus ta pidi punase sõjakomissarina vastu võtma Venemaalt saabuvad abiväed. Kangeril õnnestus Venemaale tagasi põgeneda, kuid ta saabus peale juunipööret jälle Eestisse, kus moodustas Tallinnas 1941. a. esimese hävituspataljoni, kelle liikmed Saaremaal vahistasid ja saatsid Siberisse 600 saarlast. Teise maailmasõja ajal oli Kanger mõnda aega Laskurkorpuse ülema abi ning saadeti peale sõda Nõukogude Liidu saatkonda kindralmajori aukraadis Rootsi põgenenud eestlaste järel luurama. Polkovnikuks ülendatud Rimm koostas koos Harald Tummeltauga N. Vene sõja-väeluure esindajatena 1. detsembri riigpöördekatse plaani ja käis salaja selle üksikasju Eestis kooskõlastamas. Oli üllatuseks, et polkovnik Rimm aitas Moskvas ja Shanghais välja õpetada koos Karl Särega hilisema Inglise FBI (HI-5) ülema Roger Hollise, kes Läänemaailmale palju kahju tegi. Hollis tegutses sel ajal ärimehena.
Õhtu lõpetuseks Lakewoodi laululinnu Ülle Bucholzi esitatud Renee Eespere “Ärkamisaeg” oli nii tundlikult ette kantud, et see tõi mõnelegi pisara põsele.
Ühingu daamid Lia Parmingu juhtimisel pakkusid rikkaliku toidulaua. Ei puudunud sink, ahjukartulid,
hapukapsas, sült, rosolje, mitmesugused heeringad, kringel ja roosamanna. Seltskondlikus osas esinesid Ülle Bucholz ja kohalolijaid varem tervitanud Läti New Jersey organisatsioonide esimees Janis Students, kes on andekas akordionimängija. Oli pidulik, rahvuslik ja viisakas õhtu.
Priit Parming
