Märtsis toimuvatel riigikogu valimistel on siseministeeriumi andmetel hääletamisõigus 87 721 alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul.
Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on väliseestlaste arv kasvanud, vahendasid ERR uudised.
Kolm suurima väliseestlaste arvuga riiki on Soome peaaegu 40 000 eestlasega, Venemaa ligi 14 000 ja Suurbritannia 6821 väliseestlasega. Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on tunduvalt suurenenud Lõuna-Ameerika riikides elavate Eesti kodakondsusega inimeste hulk, näiteks Brasiilias oli 2014. a. hääleõiguslikke Eesti kodanikke 387, nüüd 124 inimest rohkem.
“Juba Eesti vabariigi 1992. aasta valimistest saadik on võimalik valida ka välisesindustes, mida nendel valimistel on meil 40, nii saatkondi kui erinevaid konsulaate, kus on võimalik oma häält anda 16.-21. veebruaril,” rääkis riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel. “Samuti on võimalik hääletada kirja teel.”
Selleks tuleb esitada lähimasse välisesindusse taotlus, kust saadetakse valimismaterjalid, mille inimene ära täidab ja saadab saatkonda tagasi. Valimisringkonna, mille kandidaatide vahel valija saab oma valiku langetada, on määranud vabariigi valimiskomisjon.
“See määratakse tema enda Eestis olnud elukoha järgi, näiteks Tallinna linnaosa või maakond. Kes on aga nii ammu ära läinud, et ei olegi registrijärgset sidet, siis võetakse arvesse vanemate või vanavanemate eelmine elukoht. Nii et igaühele, kes hääletada soovib, on ringkond ära määratud,” sõnas Vinkel.