Finantsinspektsiooni juhatus tegi 19. veebruaril 2019 Danske Bank A/Sile ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis.
Pank peab enda tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest, arvestades filiaali praeguste klientide huve. Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.
Aastatel 2007-2015 jooksis Danske Eesti filiaalist läbi 200 miljardi eurot mitte-residentide kahtlase päritoluga raha. Rahapesujuhtumit uurivad praegu ametivõimud Taanis, Brüsselis, Ühendkuningriigis ja USA-s ning panka võivad ees oodata suured trahvid.
2017. aasta novembris algatati Eestis kriminaalmenetlus panga Eesti filiaali osas. Uurimise all on kaks skeemi, millest kuritegelik raha pärines. Gruusias aset leidnud kelmus ja Aserbaidžaanis toimunud maksukuritegu, mõlemad aastatel 2011-2013. Rahapesu ulatus nendes kahe skeemi puhul on kokku ligi 300 miljonit eurot.
Praeguseks on kahtlustus esitatud kümnele Danske ekstöötajale, keda kahtlustustatakse suures ulatuses rahapesus isikute grupi poolt. Ühele inimesele on esitatud kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele altkäemaksule kaasa aitamises.
Kahtlustuse järgi lõikas seltskond tehingute pealt ka ise kasu: prokuratuur on praeguseks konfiskeerinud 1,5 miljoni euro jagu väidetavalt kuritegelikku vara, mille hulgas oli nii sularaha, autosid, pangakontodel olevat raha ja kinnisvara.
Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid ja kontrollmehhanismid.
