Eesti Vabariigi juubeliaastapäev on möödas, seda tähistasid 2018. aasta jooksul väärikalt eestlased üle maailma. See oli suur verstapost, kuid märkimisväärsed minevikusündmused pole lõppenud.
Sada aastat tagasi, 1919, kestis Vabadussõda. Eesti väed vabastasid enam ja enam Eesti pinda ja nende edu lõpptulemus oli Tartu rahuleping Venemaaga aastal 1920. Vabadussõja ajalugu ja seiklused on Eestis äratanud suurt tähelepanu. Mineviku teadmine on tähtis rahva hoidmiseks.
Mõtleme nüüd sündmustele 75 aastat tagasi – 1944. aastal. Siis kaotas Eesti oma iseseisvuse. Septembris 1944 langes Tallinn venelaste kätte ja toimus suur põgenemine, mis purustas perekondi ja saatis umbes 80,000 eestlast (täpset arvu ei teata, 7-8% neist sai tee peal surma) põgenikena peamiselt Rootsi ja Saksamaale ja sealt edasi teistesse riikidesse nagu Inglismaa, USA, Kanada ja Austraalia. Paljud meist USAs on nende põgenike järeltulijad (kuna enamus neist endist on kahjuks juba siit maailmast lahkunud), ja me võlgneme nendele suure tänu meie praeguse Eesti ühiskonna ülesehitamise eest.
Oleme aastaid meenutanud seda septembripäeva, millal Tallinn langes meie kirikutes ja ajakirjanduses. Kuid Suurpõgenemine ei ole siiani olnud Eestis eriti märgitud. Tänu Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) algatusele, toimus septembris 2018 Tallinnas Jaani kirikus Suurpõgenemise mälestusjumalateenistus “Minna ei taha, jääda ei saa”. Nüüd, 75. aastapäeval, toimub suurem mälestusaktsioon 19. septembri nädalal eestlaste keskustes üle maailma. Loota on, et saame selle päeva ka Eesti riigi kalendrisse mälestuspäevana. Sellest aktsioonist palume juba nüüd Ameerika eestlastel septembris osa võtta oma kohalikes kogukondades ning meenutada, mis toimus 75 aastat tagasi. Meie ei tohi oma ajalugu unustada.
Siiski oli Eestile ka kasuks eestluse diasporaa, sest kes muidu oleks võidelnud Eesti iseseisvuse taastamise eest? Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides loodi põgenike poolt juba a. 1954, et alustada vabadusvõitlusega. Sellest on välja kasvanud praegune ERKÜ, kelle üks peamistest tegevusvaldadest on Eesti ja ka teiste Balti riikide julgeoleku ja heaolu toetamine Ameerika valitsuse juures. Eesti diplomaadid on rõhutanud, kui tähtis on Ameerika eestlaste roll nendes küsimustes.
Uus sajand on algamas Eesti ajaloos. Soovime südamest Eestile edu ja õnne. ERKÜ poolt soovin kõigile head Vabariigi aastapäeva, ning samuti edu ja õnne eestluse hoidmisel!
Tervitustega,
Marju Rink-Abel,
ERKÜ esimees
