Hunt lasti vabadusse nädal tagasi. Foto: Marko Kübarsepp
Rahvusvahelises meedias ilma teinud jäisest jõest koera pähe päästetud hunt on viimaseil andmeil Raplamaa metsades. Kust loom õigupoolest pärit on, jääb veel lahtiseks.
«Ta on 70 kilomeetrit eemal sellest kohast, kus ta vabadusse lasti,» teatab keskkonnaagentuuris hundiseirega tegelev Marko Kübarsepp Postimehele mõne päeva taguse seisu.
Kübarsepp on võsavillemeid uurinud umbes 20 aastat ja tema panigi uluki kaela raadiosaatja, kui too Pärnus loomakliinikus läbielamistest taastus. Nüüd jälgib spetsialist pingsalt uluki liikumist.
Enne kui loom lahkus Sindist mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvast kohast, kus ta vabadusse oli lastud, toibus ta paar päeva šokist. Tema liikumine piirdus poolekilomeetrise perimeetriga.
Hundi kaelas olev raadiosaatja annab päevas 24 korda märku looma asukohast. Praegu on keeruline öelda, kuhu ta lõpuks paika jääb. «Üsna kummaline on vaadata tema liikumist, aga ta on võtnud suuna põhja. Kuhugi ta põrutab hundi jaoks tavapärasest suurema kiirusega,» iseloomustab Kübarsepp soe liikumist.
Kübarsepp märgib, et ka hundi päritolu on teadmata. On ta kohalik Sindi metsade sanitar, sattus ta vette Pärnu jõe põhja- või lõunakaldalt? Nendele küsimustele niipea vastust ei saa. Niisamuti on selgusetu, kas kriimsilm oli karjas, aga otsis iseseisvalt toitu; oli ta üksi, kuna oli karjast vabatahtlikult lahkunud, või oli omapead, sest oli vanematest ilma jäänud.
Zooloog Aleksei Turovski ja Kübarsepa kolleeg keskkonnaagentuurist Peep Männil on veendunud, et hunt oli üksi, sest tema vanemad on jahi käigus surma saanud. Ja kuna polnud ema ja isa, kes oleksid saanud elutarkust jagada, sattuski umbes aastane võsavillem hätta.
Kübarsepp möönab, et see versioon võib tõele vastata küll. Sindi lähedal, Pärnu jõest põhja poole jäävatel aladel oli tõesti üks hundikari. Seal sündis läinud suvel viis kutsikat. Praeguseks on kari korduvate jahtide tõttu lagunenud.
«Meil on samast piirkonnast kogutud DNA-proove. Saame neid selle hundi omaga võrrelda. Eks edaspidi selgub, kas tegemist on õvedega (õde-vendadega – G. B.) või mitte,» ütleb Kübarsepp ja lisab, et selgus ei saabu kindlasti enne suve.
Jõest päästetud hunt tõi nii Terveksi loomakliinikule kui ka Eestile ülemaailmse kuulsuse. “See tuli täiesti ootamatult, ma ei oleks kunagi arvanud, et võib sellise möllu sisse võib sattuda,” avaldas Terveks loomakliiniku juhataja Tarvi Markson, meenutades, et kõik algas Facebooki postitusest. Päev pärast juhtunut võttis loo üle rahvusvaheline press. “See lugu jõudis BBC-sse ja seda ilma meie panuseta, aga nemad olid selle kinni püüdnud Eesti Loomakaitse Liidu postituse kaudu. Siis ERR-i vahendusel BBC võttis meiega ühendust, kas nad võivad pilte kasutada. Rootsi, Kanada, Associated Press, Ameerika,” loetles mees, kes kliiniku poole pöördusid.
“Facebooki lehe kaudu on inimesed üle maailma võtnud ühendust ja rääkinud, kui väga nad kaasa elavad sellele hundile.”
Lisaks on kliinikuga ühendust võetud Facebookis. “Üks asi on meedia, teine asi on see, et meie loomakliiniku Facebooki lehe kaudu on inimesed üle maailma võtnud ühendust ja rääkinud, kui väga nad kaasa elavad sellele hundile ja Eesti on väga ilusa loodusega maa, makedoonlased tervitavad meid ja nii edasi,” naeris kliiniku juhataja Markson.
VES/meedia