23. veebruaril toimus Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali juures Vabariigi Presidendi algatatud üritus „Eesti südames. Me hoiame nõnda ühte”, millega avaldatati tänu julgetele ja tegusatele Eesti elu eestvedajatele läbi aja, k.a need, keda meie seas enam ei ole – kes koduaiast (sümboolselt memoriaali õunaaed, kus heitunud hõbemesilased ning laudpõrand), viidi kannatuste teekonnale Siberisse (sümboolselt memoriaali tumedad kõrged mälestusseinad, mille vahel puhus tol päeval jäine meretuul).
Memoriaali tahvlitel on kirjas enam kui 22 000 inimese nimed. Need inimesed ei pöördunud enam kunagi koju tagasi. Nad mõrvati või surid ebainimlike elutingimuste tõttu vangistuses või sundasumisel. Enamik neist puhkab nimetutes haudades.
Ürituse raames said soovijad osaleda memoriaali tutvustavatel ekskursioonidel ning saata erikujundusega tasuta postkaardiga häid soove oma lähedastele. President võttis sõna kõrgel
mustal seinal oleva hõbedase heitunud mesilaspere ja Juhan Liivi sõnade taustal:
“Ja langevad teele tuhanded
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole.”
„Vabariigi aastapäeva eel teeme kummarduse kõigile, kes on Eestit südames kandes võtnud eestvedaja rolli oma erialal või kodukohas,” selgitas president Kaljulaid. „Astuda ette ja võtta vastutus, et vajalik tehtud saaks, nõuab alati üksjagu julgust ning on olnud aegu, kus selle julguse eest on tulnud maksta oma vabaduse või eluga. Täna saame vabas Eestis nende tööd jätkata ning olgu see ilus sündmus mitte kurvastamiseks, vaid tänuks ja loodetavasti ühe sooja traditsiooni algus,” lisas riigipea. Sõna võtsid ja mälestusküünlad asetasid ka Kuusiku ja Iira külade külavanem Ants Kuningas ning Tallinna Reaalkooli abiturient Kai Vallikivi, kelle perekond repressioonides kannatas.
Tutvuge kommunismiohvrite memoriaaliga kodulehe www.memoriaal.ee ning www.memoriaal.ee/andmebaas/ on võimalik otsinguakna kaudu tutvuda memoriaali andmebaasis oleva infoga kommunistliku terrori läbi kannatanud isikute kohta. Puuduolevaid nimesid on võimalik lisada võttes ühendust Eesti Mälu Instituudiga.
Tekst ja fotod:
Riina Kindlam,
Tallinn
