KLENK-IEP 2019 kruiisilaev Adventure of the Seas. Foto: Tiina Ets
Juba kolmandat korda viis KLENK-IEP meid Kariibi merele järjekordsele seiklusele koos teiste eestlastega.
Väga meeldiv on veeta nädalat, mis on ühtaegu hariduslik ja lõbus. Oli võimalik kuulda loenguid, vaadata filme ja osaleda nii joogatunnis kui ka rahvatantsu töötoas. Samas sai tutvuda Kariibi mere saarekestega või soovi korral lihtsalt puhata liivasel rannal lõunamaa lõõmava päikese all.
Juba enne laeva lahkumist toimus Boca Ratoni linna St. Paul’i kirikus rahvatantsu- ja muusika kontsert, mis oli mõeldud kruiisile saabunud eestlastele ja eriti ameeriklastest publikule. Publikut tuli reisieelsele kontserdile tõepoolest palju.
Royal Caribbeani kruiisilaev „Adventure of the Seas” lahkus laupäeval, 2. märtsil Port Everglade’i sadamast, pardal ligi 400 KLENK-IEP külalist. Informatsiooni saadi KLENK-IEP infolauast, kus oli mõeldud isegi reisijate vajadustele – igale osalejale anti kerge seljakott kätepuhastusvedeliku, päikesekreemi, märkmiku koos pastakaga, programmiraamatu ja muuga. Ka seekord olid peakorraldajad Anne ja Rein Luning, kes on kaks korda varemgi osanud nädalat viimaste pisiasjadeni hästi korraldada. Neil oli mitu tublit abilist, eesotsas Susan ja Peter Koppermann.
Akadeemiliste seltside ja korporatsioonide esindajad kogunesid juba esimesel merepäeval akadeemilisele lõunale. Einet oli võimalik valida rikkalikust buffeest või tellida menüükaardilt.
Ka laevatekil oli kuulda eesti rahvamuusikat. Mängivad LiULi liikmed Küllike Pajula ja Kadri Mägi. Foto: Agu Ets
Selle KLENK-i suurüritus ehk galakontsert oli kaheosaline. Esimene osa leidis aset juba esimesel merepäeval; ei jõutud vist oodata kõik neid energilisi tantse, kaunist koorimuusikat ja südamelähedasi rahvapillide helinaid, mida etendusel pakuti. Saaliuste ees mängisid Viljandi Lõõtsaklubi mehed, kes meelitasid nii mõnedki mitte-eestlastest laevareisijad seisma ja vaatama – mis siin õieti toimub? Programmi kunstiline juht Märt Agu oli koostanud ülihuvitava kava, mille juhatas sisse LiULi kannelde, viiuli ja lõõtspilliga. Märt Agu ansambli tantsijad ilmusid lavale pikse- ja päevaloitsude saatel ja Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia Kontsertkoor lugulauluga „Loomine” läänemeresoomlastele tuntud uskumusest, mille kohaselt maailm tekkis linnumunast. Ja selline oligi programm – meisterlik kombinatsioon ürgsest ja uuest, vanadest tantsusammudest põneva moodsa koreograafiani, muusikat 2000 aasta vanusest lugulaulust TradAttack’i üllatuslike ja põnevate seadeteni. Kava lõppes ikkagi lapsi kaasava hoogsa „Kaerajaani” ja märkusega, et „lapsed on need, kelle pärast me seda kõike teeme, et anda neile meie elutarkust ja kogemusi”.
Samal õhtul kutsuti KLENK-i rahvas kokku kokteilipeole, kus võis vestelda kaugelt kohale sõitnud tuttavatega, sõlmida uusi tutvusi, nautida maitsvaid jooke ja eksootilisi suupisteid.
KLENK-IEP kavas oli palju huvitavat: dr Ain Haas rääkis „eesti ebatavalistest rahvapillidest: kannel, Hiiu kannel ja torupill”, LiULi ansambli liikmete abiga esitati nende pillidega mitu pala. ERKÜ esindaja Karin Shuey kutsus kuulajaid üles tegevusele oma esitlusega „Advocacy and You”. Kontsertkoori kunstiline juht ja Eesti Segakooride Liidu esimees dr Veronika Portsmuth tutvustas „Eesti muusika rajajaid”. Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi Kultuurilise mitmekesisuse osakonna lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa tutvustas Eestis elavaid rahvusi ja etnilisi rahvusgruppe Eestis läbi sajandite. Pea kõik loengud esitati kaks korda – kord inglise, kord eesti keeles. Muude pakutud tegevuste hulgas oli teisipäevane minigolfi turniir ja igahommikune joogatund Enely Jäägeriga. Siin-seal toimusid väiksemad kogunemised neile, kes parajasti muudes laeva poolt pakutud tegevustes ei osalenud.
Akadeemilisest lõunast osavõtjad Adventure of the Seas pardal. Foto: Tiina Ets
Eriti huvitav oli möödaminnes püütud hetk, mil mõned LiULi ansambli liikmed, rahvariided seljas, istusid laeva 4. tekil ja mängisid kannelt ja viiulit, aga möödujad olid hoopis lõunamaiselt ujumisriietes ja lühikestes pükstes. Muusika kutsus kaks vanemat inimest isegi tantsima. Tore pilt!
Esmaspäeva hommikul, 4. märtsil jõuti Haiti saarele, Labadeesse. Maal pakuti mitmesuguseid väljasõite: kes käis snorgeldamas, kes paadisõidul, kes kohaliku rahvalaulude ja -tantsude etendusel. Rannalembelistele toimus Columbus Cove’is aga KLENK-IEP rannapidu, tuli ainult otsida palmipuude vahele heisatud Eesti lippu. Soojas tuules ja merevees tekkis tõesti tunne, et olen puhkusel!
Teisipäeval saabus laev San Juan’i. Sel päeval aga kimbutasid troopikale omased paduvihmahood vaheldumisi paitava päikesega. Need, kes jalutasid linnas või matkasid mujal, said vist küll kohe läbimärjaks. Ise käisime giidiga mööda linna kulinaarmatkal, lirtsudes ja tilkudes astusime restoranidesse, kus meile tutvustati kohalikku kohvi ja mitmesuguseid rahvustoite. Oli ikkagi väga huvitav ja meeldiv päev, mis sellest, et vihmane! Kolmapäeval ootas reisijaid Sint Maarteni sadamalinn Phillipsburg. Laev randus Hollandi poolel, aga oli võimalik tutvuda ka Prantsuse poolega. Siin-seal oli ikka veel näha 2017. aastal saart laastanud orkaan Irma tagajärgi. Phillipsburg on üsna euroopalik linnake; lõbusad kohalikud elanikud pakuvad müügiks igasuguseid suveniire ja tingimine on lausa kohustuslik.
KLENK-IEP infolauas täidetakse suveniirseljakotte. „ESTONIA” mütsiga on Ants Toi Torontost. Foto: Agu Ets
Neljapäeval saabus laev St. Kitts’i saarele, mille läänerannikut paitab Kariibi meri ja idarannikul möllab Atlandi ookean. Kunagi oli saare peamine tuluallikas suhkrupilliroo kasvatus, aga tänapäeval juba turism. Igatahes oli eriti lõbus kuulda igal pool eesti keelt. Kui väikesele saarele jõuab ligi nelisada eestlast, siis on seal selle väikese rahvuse esindajaid ikkagi suhtelist palju. Õhtul kogunesid needsamad eestlased ja kaasreisijad Salakõrtsi, kus tantsu- ja laulumuusikat mängisid Viljandi Lõõtsaklubi ja LiULi; laulusõnu aitas meelde tuletada nägus KLENK-IEP laulik, mille abiga lauldi, lauldi, lauldi!
Reede veedeti taas merel. Sel päeval näidati KLENK-IEP raames kahte filmi: ingliskeelsete subtiitritega mängufilm „Seltsimees laps” ja ingliskeelne dokumentaalfilm „Coming Home Soon”, mis kirjeldas pagulaselu Geislingenis tollaste laste mälestuste põhjal. Mõlemad filmid on sellised, mis kutsuvad esile palju emotsioone ja paljudel isegi valusaid mälestusi. Selliste filmide tegemine on aga vajalik meie laialipillatud rahvusgrupi ajaloo talletamiseks ning tutvustamiseks ja mõlema filmi publik oli nõus, et need olid väga hästi tehtud. Seekordsel KLENK-IEP 2019 reisil osales filmimeeskond, kes soovis jäädvustada väliseestluse ajaloolist mälu. Seda tehti läbi filmi- ja fotokaadrite, mida tabati „Adventure of the Seas” pardal. Kes vastasid üleskutsele ja tõid kaasa fotosid ja mälestusi põgenikelaagri ajast ja esimestest aastatest välismaal pagulastena andsid intervjuu režissöörile Ahti Tubinale, kes on juba teinud filme ka 2015. ja 2017. aasta KLENK-IEP kruiisidest.
Laupäeval etendati Galakontserdi 2. osa juba hommikul. Programmi juhatas sisse jälle LiULi. Ja Märt Agu tantsijad esitasid nii uute kui vanade tantsusammude ja nendele omase raugematu energiaga tantse, lõpetades igaühe lemmikuga „Tuljak”. Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia Kontsertkoor liigutas meeli imeilusate lauludega, sealhulgas „Kodukotus”, „Ilus oled, isamaa” ja „Emakeele laul” ja tõstis tuju ka lõbusate viisidega nagu „Merepidu” ja „Oh sa poiss!”. Liigutav hetk oli kava lõpetamine lauluga „Maa tuleb täita lastega” (ja laste laste lastega…ja laulude ja lastega…). Programmi lõpus tänati eriti südamlikult Anne ja Rein Luningut ning kõiki esinejaid ja abilisi.
Koorijuht Veronika Portsmuth ja Gala kunstiline juht ja koreograaf Märt Agu alustavad reisi. Foto: Agu Ets
Kes etendusel rahvatantsust eriti vaimustus, võis osaleda Märt Agu pärastlõunases rahvatantsu töötoas. Ja TÖÖtuba oli see tõepoolest, alates soojendusharjutustest ja jätkates ühe eeloleva suve tantsupeol etendatava tantsu õppimisega. Osalejatel tuli teraselt kuulata, keskenduda, pingutada – küll oli tore! Osalejaid oli nii palju, et vaevalt mahuti kruiisilaeva suurima saali lavale ära.
Sellise lõbusa päeva õhtul oli meeldiv taas kohtuda oma kaasreisijatega Salakõrtsis, kus muusikat mängisid Viljandi Lõõtsaklubi mehed ja LiULi rahvapillide ansambel. Jälle leidis see aset uhke nimega „Imperial Lounge’is”, mis oli tõesti suur ja elegantne ruum, kus ei puudunud ka tantsupõrand ja pehmed mugavad toolid.
Järgmisel varahommikul saabus laev tagasi Fort Lauderdale’i. Hoolimata sellest, kas mindi koju külmemasse kliimasse, jäädi Floridasse või muusse naaberosariikii või lennati hoopis üle mere, jäid reisijatele südamesse soojad mälestused ilusast nädalast Kariibi merel.
Tiina Ets
