Eestisse jõudis Aleksander Warma 1951. aastal maalitud õlimaal, millel on kujutatud tormist merd Rootsi läänerannikul Kullenis.
Aleksander Warma oli tuntud Eesti diplomaat, kes oli II Maailmasõja puhkemise aegu akrediteeritud Eesti suursaadikuks Helsingisse. Enne seda töötas ta 1931. aastal Moskvas Eesti saatkonnas, 1932. aastal Leningradi konsulaadis ja alates 1938. aastast suursaadikuna Leedus. Soomes täitis ta suursaadiku kohuseid kuni 1944. aasta septembrini, mil ta oli sunnitud katkestama saatkonna töö ning lahkuma Rootsi. Aleksander Warma pani oma Helsingi-perioodist kirja täpsed mälestused ja säilitas hoolikalt dokumendid ning ka saatkonna pitsati ja lipu.
Alates 1953. aastast oli Warma Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige ning 30. märtsist 1963 kuni surmani 22. detsembril 1970 eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes. Tema teene eksiilis oli jätkuv Balti riikide okupeerimise teema ülevalhoidmine. 2002. aastal maeti Aleksander Warma koos abikaasa Martaga Rootsist ümber Eestisse Metsakalmistule. Talle on püstitatud mälestuskivi sünnipaika Viinistusse.
Aleksander Warma oli tuntud heatasemelise maastiku-, lille- ja eeskätt meremaalijana. Ta korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi Rootsis ning oli ka kunstikollektsionäär. Tema pagulasperioodi töid on Eestisse jõudnud vaid üksikuid. Mõningad, mis kuuluvad Jaan Manitskile, on väljas Viinistu Kunstimuuseumis. Ka Eesti suursaatkonnas Helsingis on üks Warma meremaal.
Eestisse jõudnud maali omanik on Sauel elav, kodanikuorganisatsioone ühendava Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude (EDRJ) Koostöökoja esimees Henn Põlluaas, kes hankis selle Soomest. Endine omanik oli M.R. Nordström, kellele Warmad kinkisid kõnealuse maali 1952. aastal pulmadeks. Tema isa, tuntud Soome laevavarustaja, oli Warmade hea tuttav ja sõber, kellele kuuluvas majas Stocholmis Warmad elasid. Nordström seenior oli samuti pagulane, Aleksander Warma saatusekaaslane, kes põgenes Soomest Rootsi 1945. aasta septembris teda arreteerida püüdnud kommunistliku Valpo eest. Tema “patuks” oli Talvesõja ajal enda kulu ja kirjadega Soome armeele suurtükkide hankimine, mis jõudsid põhjarindele otsustaval hetkel, et nurjata Punaarmee pealetungikatsed.
Warma maalitud õlimaal pandi müüki eesmärgiga finantseerida ülesoomelise küsitluse korraldamist Karjala tagastamise teemal. „Oli suur õnn, et palvega aidata maali realiseerida pöörduti Soomes just minu tuttavate poole, kes sellest siis mind teavitasid. Olen kindel, et ka Aleksander Warma soov oleks olnud, et maal jõuaks tagasi kodumaale, nagu tema isegi lõpuks jõudis“, ütles Henn Põlluaas.
Henn Põlluaas
