Laupäeval 7. novembri pärastlõunal, peale Berliini müüri aastapäevale pühendatud rahvusvahelist konverentsi, oli tänu Dr. Hendrik Leesment’ile kohalikul eestlaskonnal võimalus kohtuda riigikogu liikme ja kahekordse endise peaministri Mart Laariga Los Angelese Eesti majas. Laar andis lühiülevaate Eesti majanduslikust ning poliitilisest olukorrast ning vastas kohaletulnud huviliste küsimustele. Mart Laar tänas kohalike väliseestlaste lobitöö järjepidevust, kes on suuresti kaasa aidanud Eesti ja Euroopa parema tuleviku loomise ja hoidmise nimel.
Oma sissejuhatavas kõnes rääkis ta hetkeolukorrast Eestis. Mis toimub Eestis? Miks on Eesti majandusime kahvatunud või kokku vajunud? Kas Eesti tulevik on kindel? Majanduskriis on tabanud tervet maailma ning väga hullusti löönud ka Eestit. Ta mainis, et selle üle, kuidas kriis tekkis, miks on see mõnedes riikides tugevam ning teistes nõrgem, jäädakse pikaks ajaks vaidlema. Valitsused on liiga tugevalt sekkunud majandusse. Liiga palju on antud laene. Targalt ja konservatiivselt käitunud riigid kannatavad vähem. Mart Laar märkis, et Eesti on suurem kannataja. Eestis olid majandusime ajal jalad maast lahti. Peale väga edukaid reforme oli Eesti majanduskasv 12% kolme aasta jooksul, mida ta nimetas suureks naiivsuseks. Raha jooksis sisse uksest ja aknast, raha hakati kulutama. Kulutati kohtadesse, kuhu ei oleks pidanud kulutama ja võeti vastu valesid otsuseid.
Peamine eesmärk Eestil on 2011. aastal eurotsooniga ühinemine. 2007. aastal arvasid valitsusliikmed, et see ei ole oluline, ratsa rikkaks saamine oli olulisem kui konservatiivsem kasvamine. See oli väga vale otsus. Laar ütles, et Eesti on paljudele eeskujuks olnud ning paljude teiste Ida-Euroopa riikide majandus on Eesti pealt maha kirjutatud.
Mart Laar teatas, et riigid, kes tihtipeale isegi ebaausal teel pääsesid Euroopa majandustsooni, ei ole nii kehvas olukorras. Eestis on paljud poliitikud liiga optimistlikud, kes arvavad, et asjad lähevad iseenesest hästi. Laar lubab hiljem maailmas luua optimismiravi instituudi, sest see on laastav tõbi ning tema arvates nähakse maailma liiga roosades toonides.
Eestis läks optimism liiga hilja üle ning nüüd kriisist väljumiseks tuleb kõik uhked valimiseelsed lubadused unustada ning kulusid kärpida. Valitsus on vähendanud eelarvet viiendiku võrra. Õnneks ei löö kärbe kõiki alasid, ei võetud maha või väga vähe riigikaitsest, mis on väga õige ja tulevikku kindlustav otsus. Haridust ei kärbitud. Haridust tuleb edendada rasketel aegadel. Riigid, kes panustavad haridusse, saavad peale kriisi kiiremini jalad alla. Eestil on ainsana reaalne võimalus pääseda 2011. aastal Euroopa majandustsooni. See aitab meil kriisist jagu saada ning on realistlik ennustus ning kõige suurem väljakutse momendil. Eesti peab lõpetama 2009. aasta puudujäägiga alla 3 %, aga see ei ole kindel. Järgmise aasta eelarve on teine tähtis küsimus.
Oluline küsimus on Eesti koostöö teiste Balti riikidega. Läti olukord on väga halb, mõni aeg tagasi oli katastroofilähedane. Läti tegi terve kompleksi suuri majandusvigu, üks suuremaid vigu oli lasta sisse vene organiseeritud kuritegevuse kapital ning kriminaalse taustaga ärimehed. Eesti püüdis Lätit hoiatada. Eesti ja Leedu on nüüdseks üle võtnud Läti kaitsefunktsioonid rahvusvahelisel areenil.
Laar ütles, et Eestile on tähtis oma riigi tugev ja positiivne maine. Maine aga põhineb tuhandetel asjadel, ka sellel, kuidas Eestist räägitakse, selle järgi otsustatakse paljuski, kuidas Eestil läheb ja kujundatakse eesti maine.
Mart Laari üldisele sissejuhatavale osale järgnesid küsimused kohaliku rahva hulgast. Esimene küsimus puudutas haridust. Laar teatas, et ei ole vähendatud teadus- ja arengutoetusi, mis on Eestis tasemel. Teadusele eraldatud summad on olnud efektiivsed. Euroopa rahad on kasutatud kutsehariduse toetuseks. Kutsehariduse edendamine Eestis on väga oluline. Ka tõdes ta, et Eesti põhiharidus on tipptasemel, neljandal kohal maailmas. Kahjuks aga gümnaasiumis hakkab tase nõrgenema ning ülikoolis langeb veelgi. Seega on midagi viga gümnaasiumihariduses, mis on kõikuva tasemega. Eestis on umbes viisteist tugeva tasemega gümnaasiumi. Samuti on Eestis nurgataguseid ülikoole liiga palju, mis lausa rikuvad inimeste elusid. Laari arvates tuleks vähendada gümnaasiumide ja pseudokõrgkoolide arvu.
Tartu Ülikool on maailmas kuuesaja parima kooli hulgas. Tavaline statistika näitab, selleks, et pidada üleval ühte korralikku kõrgkooli, on vaja kahte miljonit inimest, aga Eestis on neli suurt ja kakskümmend väiksemat ülikooli. Tulemus on kvaliteedilangus.
Järgnev küsimus puudutas Savisaare jätkuvat populaarsust, mille peale Laar lausus, et ta on üks õnnetu inimene, kelle tutvusringkonnas ei ole Savisaare poolt hääletajaid. Keskerakond olla vene erakond ja ei tea, millal see fakt selles erakonnas avalikult võimule tuleb, mis ei ole lõplikult halb integratsiooni poole pealt. Samuti sõnas ta, et hääletas suur hulk mittekodanikke. Ka ütles Laar et Savisaar on aus poliitik.
Taheti teada, mida Eesti valitsus arvab president Barack Obamast. Mart Laar tõdes, et suhted on parimas korras, nii kiiresti ei ole ligi pääsetud ühelegi USA presidendile. Ametlikult on suhted väga head. Ka nentis, et Lääne- Euroopas on Obama populaarne, aga nagu ikka, on arvamused erinevad.
Uuriti Gruusia olukorra kohta, kus Mart Laar oli majandusnõunik. Momendil on Gruusia majandus maailmapangandusindeksi järgi viieteistkümnendal kohal ning see on parem kui Eestil. Gruusias viis Laar läbi mitmeid ideid, mis Eestis ei õnnestunud läbi viia.
Halb on see, et Gruusial ei ole sisemist või välimist stabiilsust. See on Gruusia suurim probleem, samuti Venemaa provokatsioonid ja surve ning püüe õhutada seesmisi vastuolusid, grusiinlased on mägede pojad ja neid on kerge mõjutada. Ka on Gruusia ise tekitanud probleeme, mida ei oleks pidanud tekitama. Venemaa eesmärk ja taotlus oli rohkem Gruusia valitsuse kukutamine. See jäi saavutamata. Gruusia suutis võita aega, et maailm üles äratada. Euroopa etendas postiivset rolli, sundides Venemaad rahu sõlmima.
Hea oli, et Gruusia majandus ei kukkunud kokku, rahvas ühines täielikult, unustas oma sisevastuolud, ka kõik need, kes presidenti vihkasid, toetasid teda sel ajal täielikult.
Mart Laar mainis, et oleks suureks abiks, kui välismaal elavad grusiinid suudaks ennast koondada samamoodi nagu baltlased, kes on etendanud üliolulist rolli.
Laar tõdes, et läänemaailma arusaam vene mõtlemisest erineb Balti arusaamast. Eestlased püüavad “tõlkida” ja selgitada suhteid, läbirääkimisi ning arusaamist Lääne ja Venemaa vahel. Lääs ei mõista, mismoodi Venemaa saab aru asjadest, riigid, kes on sajandite jooksul kokku puutunud ja õppinud mis asi on Venemaa? Mis asi oli Nõukogude Liit? Mis olid kommunismi kuriteod? Kui küsida esimese ettejuhtuva lapse käest Euroopas, kes olid natsid või kes olid kommunistid, on hea, kui see noor inimene üldse teab, mis need sõnad tähendavad. Püütakse kokku panna õppematerjali ka ameerika haridussüsteemi jaoks, et selgitada, mis asi on kommunismi kuritegu.
Laar teatas, et momendil on suhted Venemaaga heanaaberlikud või õigemini naaberlikud.
Venemaa probleemid on tohutud. Toimub demograafiline katastroof, kus vene enda rahvusest elanikkond väheneb ning moslemite arv tõuseb kiiresti, on oodata, et umbes viieteist aasta pärast on 40 % moslemid. Infrastruktuur, mis peaks gaasi ja energia Euroopasse tooma on olematu. Teedevõrk ei ole kasvanud. Raha on paigutatud valedesse kohtadesse. Eesti seisukohast ei ole hea, kui naabril läheb halvasti.
Laari õhtut saatis suurepärane einelaud teatud-tuntud eesti toitudega, mis olid valmistatud Mall Arusalu ja Leila McLaughlin’i poolt. Kohtumine oli igati huvitav, hariv ja meeleolukas. Loodame, et selliseid toredaid üritusi tuleb Los Angelese Eesti Majas tulevikus jälle. Samuti lubas Mart Laar, et tema metsavendade raamat ei jää viimaseks üllitiseks ning seoses materjali rohkusega, tuleb kindlasti veel paremaid.
Suured tänud kõigile, kes aitasid kaasa kohtumise läbiviimisele!
Refereeris
Christel Strömberg,
Los Angelese Eesti Seltsi juhatus
