USA eesti gaidid ja skaudid ja nende sõbrad kogunesid laupäeval, 12. detsembril Järvemetsa laagriplatsi peamajja traditsioonilisele Metsajõulupuule. Noorim osavõtja ei olnud veel ühe aasta künnisele jõudnud, vanim osavõtja aga juba 91-aastane!
Sel aastal oli külalisi veidi vähem kui eelmistel aastatel, aga selle eest oli rõõmu, naeru ja head meeleolu küllaga. Metsas tervitas noortesõpru karge külm talveilm, aga kauneis jõuluehteis peamaja ruumides oli hubane ja soe. Pimedas koguneti peamaja ette tulukestega kaunistatud kuuse ümber. Kõrgel jõulupuu kohal säras kaunis, kirju jõulutäht.
Iga kirikuline hoidis käes küünalt, mis valgustas külmast õhetavaid nägusid. Praost skm Thomas Vaga pidas lühikese jõulujutluse ja lauldi jõululaule. Teenistuse lõppedes oli hea astuda külmast talveõhtust tagasi sooja tuppa, mida täitsid valmiva jõulueine lõhnad. Perenaised Katrin Roomann-Kurrik, Linda Linask ja Lea Kiik pakkusid külalistele seapraadi, verivorste, hapukapsast ja lisandeid. Verivorstid valmistati kaks nädalat varem samas köögis truu laagriperenaise Virve-Kai Bulla juhtimisel.
Kuna gaidlus ja skautlus on alati olnud seotud lauluga, hakati ühiselt laulma nii jõulu- kui laagrilaule. Laulu juhatas lõbusalt skautjuht Silver Laur. Lauldi nii pühade- kui ka laagrilaule, aga jõulutaat ei võtnud nagu kuuldagi. Järsku aga astus sisse kauaoodatud külaline – Jõuluvana – suure kingikotiga. Kingituste jagamisel abistas teda päkapikk Alex Pillion. Kõige nooremad kingisaajad olid salmide lugemisel kõige tragimad. Vanemad lapsed olid nagu häbelikumad. Jõuluvana ise oli eriti rõõmsameelne ja jutukas, hoidis süles nii pisikesi kui ka täiskasvanuid, aga ühele andis vitsa ka. Saunamees Mati oli ise endale metsast vitsa toonud! Teised täiskasvanud juhid ja noortesõbrad üritasid selle peale olla tublimad ning laulsid ja lugesid hoolega salme. Jõuluvana tänas ka perenaisi ja Järvemetsa maa-ala valvurit Mike Sheppard’it väikeste kingitustega. Metsajõulupuu ametlik osa lõpetati sõprusringiga, kus ei lauldud ühiselt gaidide-skautide unelaulu, vaid „Püha öö”.
Pärast jõuluvana lahkumist jäädi vestlema ning kohvi ja kooke sööma. Natuke hiljem läksid need, kes veel kohal olid, peamaja taha lõkke juurde, mille oli süüdanud Järvemetsa laagriala hooldaja Mike. Ka seal kõlasid rõõmsalt gaidi- ja skaudilaulud. Lõkke ääres istudes meenusid gaidide tõotus-tseremooniat sisse juhatavad sõnad: „Tuli soojendab, tuli ühendab….” Külmas jõulueelses metsas oli sel lõkketulel tõepoolest soojendav ja ühendav jõud.
Kui aga külmataadi näpistused hakkasid hilisõhtul lõkke ääreski võimust võma, mindi peamajja tagasi ja mängiti tükk aega veel lauamänge. Nii hea oli olla koos!
Järgmine päev läksid mit-med Metsajõulupuu külalised ka Lakewoodi kirikusse, kus esines New Yorgi Eesti Meeskoor. Oli igati kaunis, pühadeaega sissejuhatav nädalalõpp.
Tiina Ets, gdr.
