Connecticuti eesti skautidel, Vikerlastel oli 5. detsembriks plaanitud pidulik Skautide Emadepäeva koondus, millele pidi järgnema traditsiooniline Metsajõulupuu gaididega ja siis lubaduste/tõotuste andmine lõkketule valgusel Connecticuti Eesti Maa looduses. Ohtlikud ilmastikutingimused sundisid vabaõhu kava ära jätma aga sellegipoolest õnnestus ilus ja pidulik koondus pidada Andoveri kiriku ruumes.
Pidulikku koondust alustati Vikerlaste üksuse lipu sisse toomisega ja lauluga “Eesti lipp”. Hundulubaduse andsid asjalikud 1. klassi õpilased Jaak Kõiva ja Erik Saarela, kes kaks-kolm aastat uhkelt Vikerlaste “väikevendadena” ootanud seda päeva.
Skauditõotuse aga andsid juba ammu üksuses eeskujulikult tegutsenud Mihkel (Michael) Edmiston ja Argo Kiernan-Paadre; nemad on hundueast saadik olnud Vikerlaste rivis ja juba käinud seda hundurada, mida Jaak ja Erik alles alustavad. Vahva oli vaadata eriti kõige pisema, Jaagu, elevust kui talle kaelarätt lõpuks omistati: ta särades sosistas rivile (küll aga üsna valjult) “I did it!” Skaudivanustele oli tõotuse andmine samuti oluline eluhetk, kuid nende lähenemine oli juba mehisem, tõsisem. Oma sõna ei anta nii sama lihtsalt ning nii Mihkel kui ka Argo olid kindlad oma tahtes. Värsked kaelaräti kandjad said tervituse ja kõva käepigistuse igalt üksuse liikmelt ja suure aplausi kohalolevatelt pereliikmetelt ja sõpradelt. Ülendati ka eelmisel aastal hundulubaduse andnud Hendrik Kingo “Tiger” astmelt “Wolf” astmele. Hästi tehtud!
Head programmi ei saa läbi viia ilma lastevanemate toetuse ja abita; Vikerlased õnnitlesid ja tänasid oma kalleid emasi lilleõite ja kallistustega, ning kasutati juhust ka esile tõsta mõnd eriti silmapaistvat abilist: Seekord tänati Linda Linaskit, Kristi Rakfeldti, Helve Saarelat ja Merike Siismetsa.
Edutusi ja auhinde oli mitmeid ning Vikerlastele anti üle ka aastamärgid, mille üle nad eriliselt uhked on. Kuna eesti hundude programm USAs on kooskõlastatud ka ameerika hundude programmiga olid poisid ka teeninud ilusa kollektsiooni “sports and academics belt loop” märke ning edasi liikunud katsete järkudes. Üksuse juht nskm. Leelo Linask luges 2009. a. tegevuse kõrgpunktideks poiste osalust mitmes laagris nii üksuse, maleva ja isegi rahvusvahelisel tasemel ning tänas malevat ja teisi eesti organisatsioone moraalse ja rahalise toetuse eest, mis võimaldas suurlaagris osalemist. Hundujuht Kristian Kõiva andis lühikokkuvõtte Eestis korraldatud suurlaagrist “Tähemets”, millest võttis Connecticuti skaut- ja gaidüksustest osa üheksa Vikerlast ja kolm Põhjatütart.
Piduliku koonduse ja metsajõulupuu puhul oli Vikerlastele saabunud ka ilus tervitus Eesti Skautide Malev USAs juhilt skm. Gunnar Tammelt. Lõpuks võttis sõna Eesti Skautide Liidu peaskaut, ühtlasi Vikerlaste vanem, skm. Rein Linask, kes õnnitles poisse ja juhte tehtud töö eest ning tuletas meelde, et 2010. a. märgib Boys Scouts of America 100. a. juubelit ning kutsus üksust edasi tegutsema kindla ja rõõmsa eesti meelega. Meeldetule-tuseks andis peaskaut igale liikmele vormil kandmiseks kauni juubelimärgi.
Kui koondust alustati, lauldes esimest salmi laulust “Eesti lipp”, siis lõpetati laulu viimase salmiga ja siis haaras skautide ja gaidide sõprusring kõiki (ligi 40) osalejaid ja külalisi oma embusesse. Lisasoojust andsid Connecticuti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltsi poolt pakutud kuum siider ja kakao, mida serveeriti gaidide poolt armastusega valmistatud piparkookide kõrvale ning õnneks jõudsid kõik osalejad ilusti oma kodudesse Connecticuti ja Massachusettsi kaugetesse nurkadesse vaatamata juba libedatele teedele. Koduteel langev lumi viis mõtted metsa suunas, sinna kus loomad ja loodus pidasid siis omakeskis vaiksemat metsajõulupuud ilma inimeste suminata.
Leelo Linask
