Üks väike kapsarauakene lisaks ja ongi Torontos olemas tuttav Eesti jõgi samanimelises orus ja rahvuspargis. Ürgoru kaldal elab ebatavaliselt tihedalt eestlasi, silt matkarajal hoiatas puukide eest ja võsa vahel välksatas päkapikke (pildil) – kattuvusi kui palju. Foto: Riina Kindlam
Ida-Torontos, Eesti Kodu korterelamute ja nende naabermajast Ehatare vanadekodust kiviviske kaugusel (ratastel, suuskadel või kelgul toreda laskumise kaugusel), on ainulaadne ürgse loodusega linnasisene rahvuspark, mis kulgeb mööda mõttelist Eesti jõge.
Jõgi ise ei ole mõtteline, see on täiesti olemas ja lausa 250 km (155 miili) pikk, kuid unistused õpealsest lainest viivad kaugele Võro- ehk Võrumaale, kus on lisaks Rõuge vald, alevik ja suurjärv (Eesti sügavaim, 38 meetrit). Rõuge jõgi Kagu-Eestis on vaid 26 km pikk, kuid suubub suuremasse Võhandu jõkke, kus kõrguvad kuulsad liivakivipaljandid, mida kutsutakse Taevaskojaks. Rouge River’i kaldad on kohati sarnaselt järsud, maastikuarhitektiks jääaeg.
Paneb mõtisklema, kui palju põgenikest põliseid rõugelasi, kes Ontariosse pidama jäid on selle jõeoru ja maastikukaitseala loodust nautinud, isegi sinna lähedale kodu rajanud, et jätkuvalt viibida Rõuges.
Teil on Louisiana pealinn Baton Rouge (patune Rõuge?), on olemas odavlennufirma Air Canada Rouge, ja minu ema on alati pannud “ruuži” põskedele – see on põsepuna kreem või pulber (tänapäevasema nimega “blush” – algselt tähenduses punastama).
Rouge ongi prantsuse keeles punane ja prantsuse-kanada maadeavastaja Louis Jolliet selle jõe esmalt kaardile jäädvustas, nimetades seda punajõeks.
Jõeorg oli tol ajal põlisrahvaste kanuu ja nende kukile võtmise (portage) rännurada Ontario ja Simcoe järvede vahel. Võromaa põlisrahvas ütleb oma kandi kohta täpsemini Rõugõ. Veidike nagu värv ruuge, mis on “punaka varjundiga tumekollane” või “rebasekarva” ja nagu viirushaiguse tuulerõugete täpid (chicken pox).
“See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, algskandinaavia rauđka, mille vaste on norra rokka “rooste; vee või maapinna rauasisaldus”, annab teada Eesti etümoloogiasõnaraamat internetis, otsingusõnale “rõuged”.
Karjala lüüdi keeles on roug puukoore alumine punakaspruun kiht, vepsa keeles on sama sõna lepa või kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks, Aunuse karjala keeles on sama tähendusega sõna rougu ja soome murdes rouka (hääldatud “rouga”) .
Sugulus on nii selge, et paneb punastama. Eestlased panid kapsaraua aupaistena O-le pähe; võrolased panid kaks: Rõugõ.
Ja kauged eestlased võivad end ühes looduse hoiualas veelgi enam koduselt tunda, loopides kettagolfile (disc golf) sarnaselt esivanemate kapsaraudu.
Riina Kindlam,
Rõuge ürgorg, Toronto
